Tere Albert,
vot see on juba projekt, milletaolist olen ise ka oma unistustes heietanud
.
Olen isegi juba kõik eelarve valmis teinud ja otsinud välja kust mida osta, et oleks
võimaluste avanemisel kohe valmis tegutsema. Eriti ahvatlev tundub suurema
akvaariumi projekteerimise juures see, et kulud saavad olema märkimisväärselt väiksemad,
kui esimese akvaariumi seadistamisel, sest kindlasti saab olemasolevat tehnikat ära
kasutada rääkimata elusast kivist jne.
mis puutub valgustusse, siis selle peaks kindlasti esimese korraga piisava panema,
et ei jääks ohtu, kus mõne aja pärast selgub, et võimsusest väheks jääb.
Soovitaksin kindlasti vähemalt 3 x 250 w, või isegi 2 x 250 w + 1 x 400 w nt keskele
intensiivsemat valgust nõudvatele karpidele/kivikorallidele.
Lambid võiks osta eraldiseisvate üksustena, et neid saaks vajadusel kas kergesti eemaldada,
või asetust muuta. Nt Giesemann valmistab laialdaselt kiidetud kergeid 30 cm pikkuseid lampe
Giesemann Nova II, mille ballastid asuvad lambist eraldi. Nii ei koorma nad liigselt kinnituskohti laes.
Mul on endal üks selline ja olen siiamaani rahul olnud. Hiljem kavatsen ühe või kaks juurde osta,
sest ruumi võtavad nad tõesti vähe.
Tunze pumbad on kindlasti esimene klass ja 2 x 12000 l/h stream pumpa koos multikontrolleriga
laineefekti saavutamiseks peaks piisama. Kui selgub, et sellest väheks jääb, võib alati ju pumpasid
juurde panna.
2 ülevoolu on selles mõttes parem kui 1, et alati on oht, et see üks võib millegi pärast umbe minna.
Samas võtavad 2 ülevoolukambrit jälle rohkem ruumi. Ülevoolukarbi võiks teha keskele ja selliselt,
et see ei ulatuks veepiirist väga sügavale. Läbivoolu ava võiks olla siis läbi tagaklaasi. Kui läbivooluava oleks
põhjaklaasis, siis on oht, et kui ülevoolukarp ise või siis läbivooluava peaks lekkima hakkama,
võib päris palju vett sealt põrandale jooksta
.
Ma arvan, et refugium oleks kindlasti kasulik lisa süsteemile kui looduslik filter, eriti kui seal oleks vähemalt 10 cm sügavune
peenikesest koralliliivast "merepõhi", kus anaeroobsetes hapnikuvaestes tingimustes elavad bakterid "sööksid" nitraate, täpselt nii
nagu see toimub elusa kivi sügavustes. Biopallidest räägitakse nii head kui halba.
Kui akvaariumis on piisavalt elusat kivi, siis pole neid palle ilmselt vaja, sest elusates kivides/koralliliivas elavad bakterid viivad
denitrifitseerimismisprotsessi juba lõpule. Biopallid toodavad aga nitrititest nitraate ja need lähevad edasi veeringlusesse
olles niiöelda nitraaditehaseks. Nitraadid iseenesest on paljudele organismidele teatud koguses hädavajalikud, nt karpidele.
Soovin jõudu, jaksu ja
paratamatult kaasnevat põnevust uue akvaariumi teostamisel
!
Tervitades