Pärast katastroofi möödunud aasta suve lõpul jäi akvaarium peaaegu tühjaks. Kalad ja krevetid olid surnud, osa pehmeid koralle viidud teise väiksesse akvaariumi ja osa paigutatud refuugiumi. Allesjäänud korallid kiratsesid ja silmaga oli näha, et häda oli kuidagi seotud valgusega. Refuugiumis korallid toibusid õige pea, kuigi vesi oli ju sama. Et toimuvast mingitki selgust saada, ostsin ORP monitori. Selgus, et vee redokspotentsiaal on väga madal, ja seda veel siis, kui akvaarium oli kolm kuud olnud praktiliselt ilma välise toitmiseta. Räägin toitmisest sellepärast, et üheks madala ORP põhjuseks võib olla lahustunud orgaaniliste ühendite üleküllus. Kõige kummalisem oli aga fakt, et eriti madalaks läks näit ülepäeviti.
Teadmata, milles asi, otsustasin siiski proovida ORP-d kunstlikult tõsta - ostsin osoonigeneraatori ja et asi katastroofiga ei lõpeks, siis ka ORP kontrolleri. Osoon lastakse otse skimmerisse, kus see siis vees olevate ainetega regeerib. Üldpilt on selline:
Osoonigeneraator on Sanderi toodang, väga positiivset tagasisidet saanud firma, mis on sel alal tegutsenud vöhemalt 15 aastat. Osooni juhtimiseks skimmerisse on vaja spetsiaalset osoonikindlat voolikut, mis tuli eraldi osta, kuna komplektis seda kaasas polnud. Osooni hulka saab sujuvalt reguleerida 0..200 mg/h. Tegelik tootlus on aga väiksem, kuna selliste tulemuste saamiseks peab õhk olema eelnevalt kuivatatud. Õhuniiskuse suurenedes osoonitootlus väheneb.
Generaatorist läheb osoon skimmeri mürasummutajasse, kust see koos välisõhuga skimmerisse imetakse.
Nii skimmerist väljuv vesi kui ka õhk tuleb lasta läbi aktiivsöe. Vees osoon reageerib küll väga kiiresti, paari sekundi vältel, kuid merevees tekkivad broomiühendid on mürgised ja need tulebki söega kinni püüda. Õhku lenduv osoon võib olla kahjulik inimestele. Üldiselt on nii, et kui õhus on tunda osoonilõhna, siis tuleb kogust vähendada, kuna mingi osa osoonist ei jõua veega enam reageerida.
Skimmeri aukudega kaanele sai juurde poogitud põhjata nõu, mille sees on kotitäis sütt. Skimmeri enda kaas on isoleerpaelaga kinnitatud reaktori külge, et selle vahelt gaase välja ei pääseks.
Osoonigeneraatorit juhib kontroller, millele saab ette anda piirid, kus see generaatori sisse ja välja lülitama peaks. Konkreetsel Pinpointi kontrolleril on erinevalt paljudest teistest vee teinegi väljund, mis aktiveerub, kui ORP tase liiga kõrgeks läheb. Sinna võib ühendada kasvõi sireeni, mis ohu korral lärmi hakkab tegema.
Kuna vähemalt alguses peab protsessil pidevalt silma peal hoidma, siis kaks monitori akvaariumi äärel näitavad pidevalt jooksvat seisu ja seda on ka tööl olles veebikaamera kaudu võimalik jälgida.
Praegused kogemused on igati positiivsed. Koos ORP tõusuga hakkasid korallid silmanähtavalt paranema, isegi Porites, mida on muidugi raske elus hoida.
Niisiis, võitlus tundmatuga areneb edukalt, kuigi ei tea, mille vastu võitlen, sest ORP näit iseenesest oma keerukuse ja komplekssuse tõttu ei ütle suurt midagi probleemi tõelisest olemusest.
Postitatud: 14.09.05 10:28 
Kuidas sa neid karpe puhastad kui tarvidus peaks tekkima?
Omaette huvitava konstruktsiooniga, mida teistel pole nagu näinudki. Selle asemel, et mitte lahustunud kaltsiumhüdroksiidi pidevalt ringi keerutada, on sellel reaktoril keskel peene filtrivõrguga kaetud lont, millest pump pidevalt vett põhja suunab. Vees hõljuv kaltsiumhüdroksiid jääbki selle võrgu pinnale ja nii on välistatud, et ta satuks sealt lahustamatul kujul akvaariumisse. All on koonus ja kraan, mille kaudu lastakse uuel täitmisel vana lahustamata jäänud sodi välja. 
See on siis AM 55W UV sterilisaator, mida Volodja väga soovitas. Eks siis vaatame, kuidas elu sellega käima hakkab. Osoon on praegu, pärast uut algust, välja lülitatud. ORP oli alguses 220, mis on värske soolvee kohta päris normaalne. Nüüd on tõusnud juba 270 juurde.