meri.akvarist.ee

Tere,

Olles juba oma aastajagu jälginud Teite tegemisi ja toimetamisi on minu üle samuti võitu saanud soov katsetada soolase veega. (Aasta vastu pidada mingile ahvatlusele on minu puhul ülim saavutus ). Seepärast tahaksin siin Teiega jagada omi mõtteid loodava süsteemi osas ja kuulata igasuguseid kommentaare.

* Üks hea meresüsteem peab omama suurel hulgal vett (minu plaanitav 450l ei ole veel suur hulk vett) , kas see on ühes suures anumas või mitmes väiksemas (refuugium+ sump+ põhiakva). Minu plaan on luua alguses süsteem mis koosneb Refuugiumist, 100*40*50, 200l + peaakva, 90*45*40, 150l + sump 100l (reaalset vett vähem).
Refuugium ja põhiakva asuvad peaaegu samal tasapinnal ent refuugiumist on põhiakvasse vaba vee langemine kuna olemasolev kast omab sobivat ülevoolu. Sump koos skimmeriga on madalamal. Veeringlust kolme kasti vahel toimetab OR3500.

* Suurema veevoolu eest põhikastis hoolitseb olemasolev OR 3500. Kuna korguste vahe põhikasti ja sumba vahel on alla meetri siis peaks sellest pumbast kätte saama ehk 2500-3000 l/h, lisan ka 1000l/h väiksema powerheadi mis praegu kapipõhjas vedelemas. Edaspidi kui asi edenema hakkab vaatan kindlasti Tunze 6100 poole.

* Valgustuse olen esialgu plaanind lahendada 39w ,T5 torudega sumbale nii sinine kui ka valge toru, põhikastile 2+2 sinist ja valget.

* Esialgu on plaan refuugium sisustada liiva ja makrovetikatega. Põhiakva aga liiva ja elusa kiviga, kivi kogust veel ei tea , aga vaatan poes millised kivid moodustavad kuhja. Mõned satikad plaanin ka Petjalt välja nuiata.
Korallidest ja kaladest üritan end esialgu eemal hoida. Päris põnevat vaatamist pakuvad ka liivas ja kividel elavad pisilased. (kui siis mõni lihtasm ja vastupidavam korall)

* Skimmer tuleb esialgu kasutatud AM TF1000.

* Tegevusplaan on järgmine : Kastid ühendada, vesi sisse ning soolata, liiv lisada, kivid koos valgusega, ning makrovetikad. Skimmeriga veidi oodata.

Küsimused:

* Kui suur peab olema veeringlus refuugiumis, mitu korda tunnis vahetuma?
* Millise fraktsiooniga liiva peaksin kasutama refuugiumis (kihi paksus ca 5 sm)?
* Millise fraktsiooniga liiv sobiks põhiakvasse , ca 3-5 sm?
* Millised oleks alustamiseks sobivad makrovetikad mida refuugiumisse panna, ise plaanisin Kadriorust Petjalt mõned isendid pommida?
* Kui pikk võib olla aeg vee soolamisest kuni liiva lisamiseni ja siis omakorda kivide ja vetikate lisamiseni. Kui pika aja pärast peaks tööle panema skimmeri?
* Kas liiva peab ka enne pesema ?

Tekst sai pikk ja lohisev, kuid ehk andestate, algaja värk.


Teie arvamusi ootama jäädes,

Ecolog

refuugium tee nii, et sealt voolab kogu või enamus tagasi voolust tulev vesi läbi ja polegi vaja sinna ühtegi pumpa
liiva kasuta seda mis endale meeldib kas jämedamat või peenikest arvamus selle kohta on erinevaid mina lähenesin asjale maitsest ja panin peenikest ilus valge
kihipaksuse trend momendil on pigem õhuke kui paks, refuugiumis võiks paksem olla 5-9 cm
Peetjal on seal põhiliselt Caulerpa taxofolia mis ka minul algusest peale on refuugiumis olnud väga vastupidav vetikas
kui ostad kuiva liiva siis peaks kindlasti pesema, kui aga elusat siis pesta nii vähe kui võimalik parem mitte üldse
seda vee ja liiva lisamise aega ei määra vist oluliselt miski ja kui võimalik siis võiks skimmeri kohe käima panna (ise panin skimmeri vist kuuaega hiljem) mina lisasin esimesed kivid nädalapärast ja kuni 10 kuud sai neid erinevates kogustes ja aegadel lisatud sellega kindlustasin ka endale praktiliselt aastase sissetöötamis perioodi

_________________
ära paranda seda mis pole katki

Lisaksin labrati jutule, et refuugiumile pole sinist valgust vajagi, vetikad kasvavad hästi ka päevavalgusega. 860 või 865 torud sobivad hästi. Liiv võiks olla nii peenike kui võimalik. Liiva ja kivid võid kohe sisse panna, niipea kui sool on lahustunud, st. vesi ei ole enam hägune. Valgus ja skimmer ka kohe tööle. Vetikad võid paari nädala pärast kasvama panna.

Edu ja jõudu! Tore, et üks aktiivne huviline jälle juures.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

tänud vastuste eest.

Mulle pakutud skimmerile AM TF1000 on lisandunud uus pakkumine AM TF Multi SL , mis on hinna poolest 1 k kallim.
Oskate öelda, kas peaksin ühte teisele eelistama? Tulevikule vaadates kui veemass oleks 1000 l jääks mõlemast vist väheseks ja peaks uue vaatama.
Ise olen arvamusel, et esialgu piisab esimesest variandist küll , st AM TF 1000.

multi sl eelis on see et skimmeri saab paigutada väljapoole sumpa muidugi pump on mõeldud paigutamiseks sumpa (loe ka vette) tootlikusel vist vahet pole tehnika peaks sama olema (muidugi kindel ei ole) uuri järele ja vaata palju ruumi on siis kas sumbas või refuugiumis
siiski vaatasin enne postitamist ja sl-ile on märgitud akvaariumi vee mahuks 600L ja tf1000 vastavalt 500-1000L (kahjuks pole antud pumba kohta mingit infot)

_________________
ära paranda seda mis pole katki

Tere jälle,

Olen oma tegemistega jõudnud nii kaugele, et kaks klaaskasti on kokku liimitud ja augud puuritud sumba sisemise jaotuse juures aga takerdusin.
Kas keegi oskab öelda kus oleks võimalik hankida seda sinist svammi mõõtmetega 20*20 või 25*25 sm, kauplustes on vaid 15*15 sm juweeli filtrisvammi müügil.

Tervitades.

Sinise svammiga koduvabariigis eriti positiivset seisu pole jah...
Ise tellisin saksa netipoest 50x50x3 cm tüki (PPI 10 - rough) ja osa on veel kasutamata - seega saan Sulle paar 20x20 tükki vast eraldada, kui kiiresti vaja peaks olema.

Samas kui asjaga ei põle, siis võib ka sobiva variandi tellida (mul oli plaanis just aquaristic.net -st paar asja osta ja vajadusel võib koopereeruda...)

Kas keegi on kasutanud sellist lahendust, et ostnud elektritarvete kauplusest MH pirnile sobiva prozektori koos süüteseadmega (1300.-) ja akvapoest merele sobiva MH pirni (ca 850.-) komplekt oleks 150W kohta.

Antud lahendus on küll sobilik vaid sellisele akvale kus valgustipool on väheke varjus.

On kellelgi kogemust MH pirnidega millel on E40 sokkel ja selle saadavuse kohta (akvaariumistuudio 400w-1850.-).

Selliselt näevad välja minu kastid kuivalt kokku panduna.

Järgneb esimene veeproov.

Miks mitu akvaariumit?

_________________
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction ... chseller&q[seller]=Len-nart

Vasakpoolne 200L on veemahu suurendamiseks ( jäi teine magedast veest üle), sinna pistab makrovetika kasvama. Parempoolne 200L jääb põhikastiks kuhu paneb elusa kivi. Liiv läheb mõlema kasti põhja. Alumine on sump kuhu läheb tehnika. Kokku teeb ca 450L.

Päris huvitav idee. Mitme kasti kasutamine võimaldab pidada ühes süsteemis erinevaid kooslusi, näiteks kalu, kes muidu teised väiksemad või korallid muidu nahka paneksid. Kombineerimise võimalusi on lõpmatult.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tere jälle,

Aeg on nii kaugele jõudnud, et vaja soolvett valmistama hakata.

Vesi tuleb meil puurkaevust, mis asub raba kõrval. Vee kvaliteet meil eriti hea ei ole, kõrge väävelvesiniku tase ja karedus, ise me seda vett ei joo.

Kas peaksin esimese vee läbi osmoosaparaadi saatma , otse kraanist või pooleks. Kraaniveel on vahel filtrid 10 - 5 - 0,45 mcr ja igaüks nendest leiab veest midagi. Kuna arvamusi olen erinevaid lugenud, siis otsustasin selle küsimuse ka siia panna.

Karedus ei ole probleemiks, tulebki odavam, kuna hiljem pole vaja nii palju lisandeid juurde panna. Küll on aga paha väävelvesinik, see võib elu hoobilt ära tappa. Ma soovitaksin küll osmoosiaparaati ja kogu vesi sealt läbi lasta.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Väävelvesinikust peaks korraliku söefiltriga ka jagu saama.
Soovees võib olla muud ka, igasuguseid parkained jms.
Osmoos oleks ikka vajalik.