meri.akvarist.ee

Kui mu mälu mind ei peta, siis messil olid enamus akvaariumid liimitud küljeseinaga põhja külge

Veel niipalju, et mul on kodus karantiiniksat 100 L mille seinad on liimitud põhja peale ja mis hakkas lekkima kui panin ta vana kohvilaua peale mis paindub kergelt läbi.
Kas selle põhjus oli kehv töökvaliteet või tehnoloogiline viga ei oska öelda, aga läbi ta jooksis.
Samas minu 60L sump mis on teise kostruktsiooniga on väga ebatasase pinna peal tänu sellele, et melamiiniga kaetud saepuruplaat on niiskuse tõttu ebaühtlaselt üles paisunud aga lekkeid ei mingisuguseid.

Kas kellelgi peale Freedomi on veel tuua näiteks juhtumeid reaalsest elust kus akvaarium on lekkima hakanud või hoopis laiali vajunud?
Palun mainida ka kumma konstruktsiooniga oli tegu.

Arvan, et tegelikult mõlemad konstruktsioonid töötavad. Võib-olla "ujuva" põhjaga akvaariumid andestavad kehvema aluse.

Freedom, kui sa pole kunagi suurt mitte "ujuva" põhjaga akvaariumi näinud, siis Rimi kaupluste suured eluskala akvaariumid näiteks on tehtud "mitte ujuvad" ehk siis seinad põhja peale liimitud.

Et siis aluskapp sai umbes selline.
Ventilatsiooni ja torude läbiviigud paigas.
Palun arvamusi ja nõuandeid

Järgmiseks teen sumba.



Vaade alt


Alusraam

Mida siis ühe korraliku sumba/refuugiumi valmistamisel arvestama peaks?
Kui akvaarium on 500l siis kui suur peaks olema?

Saan aru, et osa vett läheb tagasivoolust refuugiumisse, kuhu see vesi sealt edasi läheb?

Palun nõuandeid ja kommentaare.

Sump võiks olla nii suur, kui vähegi võimalik. Rohkem vett = stabiilsus. Ja refuugium ei ole kunagi liiga suur.

Ma pakuks diskussiooni käivitamiseks oma sumpa. Sain ta valmiskujul Mulla tn. poest: keegi oli sellise tellinud ja siis meelt muutnud. Sobis mõõtude poolest täpselt minu kappi ja töötab päris kenasti.



Plussiks on see, et saab sõltumatult reguleerida skimmeri ja refuugiumi ringluskiirust.

Pump võib ka väline olla, siis ta peaks vähem vett soojendama. Miinuseks on keerulisem torustik (läbiviik, 2 kuulkraani, 2 kiirliitmikku), sest pumpa peab saama hoolduseks ka eemaldada.

Minu refuugiumili on asjade järjekord teine.
Esimesena satub akvaariumist tulev vesi keerdkäikudesse kuhu annab plastrestidele sobitada kotiga sütt või muud säherdust kraami. Siis tuleb refuugiumi osa.
Peale refuugiumit on skimmeri ja seejärel pumba kast. Mõlemad seadmed on samuti vees.
Toimib ka. Arvan, et on hea, et need keerdkäigud on eespool. Siis on lihtne sealt osa akvast tulevat ja käikudesse sadenevat kraami välja sifoonida.
Muidu koguneb refuugiumisse igasugust kõntsa, mida on tülikam eemaldada.

Kas vee liigne soojenemine on üleüldine probleem mereakvaariumite juures?
St. kas tuleks kaaluda välist pumpa?

Kas on tõsi, et refuugiumis võiks olla võimalikult rahulik läbivool?

Enamasti küttab vett ikka akvaariumi valgustus. Pumbad on võrreldes valgustusega väikese küttevõimsusega.

Kas pildil oleva sumba refuugiumi sein on selleks viltu, et solinat ei tekiks?

Mis aine seal mullipüüdja esimeses vahes keskel on?
Ja kuidas ta seal püsib?

Liigne vee soojenemine oli vist sel suvel paljudel mureks. Kui ikka nädalate kaupa on õues +30...

Ma ei ole näinud mõõtmisi, kui palju soojendab sama pump vett uputatult ja väliselt. Võiks arvata, et uputatud pumbal muutub kogu kulutatud energia (vee) soojuseks, välisel soojendatakse veidi ka õhku. Teisalt on vee soojusjuhtivus õhu omast oluliselt parem, nii et vahe võiks olla suhteliselt väike kuid siiski mõõdetav.

Pumpade energiatarve (1000 ... 5000 l/h) tundub jäävat 20 ja 100W vahele. Lisame siia skimmeri pumba (30 ... 50W) ja tsirkulatsioonipumbad, nt. Stream. Viimastel on sageli toiteplokk eraldi ja soojus jaguneb seega pumba ja toiteploki vahel. Vaadates toiteplokita 230V mudeleid, on nende energiatarve tagasihoidlikud 10 ... 20W.

Suurim energiatarbija ja vee soojendaja on enamusel siiski valgustus. 500l mereakvaariumi puhul räägime ikkagi ka ca. 500W lampidest (nt. 2x150W HQI + 4x54W T5 või 2x250W HQI). Lambid ei ole küll vees, aga soojendavad vett sellegipoolest, eriti kinnise kaane all. LED lambid on selles mõttes tunduvalt paremad.

Viltune refuugiumi sein peaks jah solinad vähendama. Lisaks kasvab sellisel pinnal edukalt vetikas.

Mullipüüdja vahel on võrkkotid aktiivsöe ja fosfaadieemaldajaga. Püsivad plastvõre peal, võre omakorda klaaside külge liimitud klasist liistudel.

Kaldun arvama, et pumpade vette või mitte vette panek sõltub valgustusest. Kui paned akvaariumi valgustuseks led lambi, siis võiksid pumbad vette panna ja vastupidi. Ise eelistaksin igal juhul välist lahendust kuna hooldus on mugavam just ligipääsetavuse pärast ja üldse on parem kui igasugust sodi on sumbas vähem
Välise lahenduse miinus on see, et aluskappi jääb vähem ruumi kõiksugu muud tehnikat panna.

Esialgne versioon sumba suurusest.

Kuidas tundub, kas mõõdud on väga valed?

Kui kõrged on aluskapid seest poolt enamasti?

AK, suured tänud selgituse eest, sain kohe paar ideed

Aluskapi kõrguse valikul võiks arvestada tehnika mõõtmetega.
Tõenäoliselt on kõige kõrgem seade skimmer, teisel kohal vast Ca reaktor.

Kui skimmer tuleb sumba sisse, siis peaks saama teda sinna panna ja sealt ära võtta kappi lõhkumata ja sumpa liigutamata. Skimmeri kogumisnõud peaks ka saama eriliste pingutusteta ära võtta ja tagasi panna, see tahab ju pidevat tühjendamist ja pesemist.

Mul oli sumba esikülg seetõttu lausa pooles ulatuses madalam tehtud. Kuidas seda klaasi niimoodi lõigati (freesiti?), pole aimugi. Jättis esialgu veidra mulje, aga tagantjärgi olen projekteerijale ja tegijale tänulik.

Pistikupesadele soovitan ka kohad jätta (arvestades torude ja voolikutega) ja neid peaks olema ikka paras ports. Soovitan kasutada korralikke pritsmekindlaid pesi harilike pikendusjuhtmete asemel. Soolane vesi ja 230V...