meri.akvarist.ee

Jah juriidilised isikud tänapäeva Eesti akvaristikamaastikul.
See selleks.

Tellisin kasti Hr. Akvamees käest. 2 nädalat läheb.
Põhi tuleb siis 16mm kahelt poolt lamineeritud klaas.
Kui saab siis esiklaas Optiwhite.

Järgmisena plaanin valmistada aluse.
Materjaliks S235 terasest nelikanttoru 40x25mm seinapaksus 2mm. Kaalub 1,9kg/jm.
Viimistlus pulbervärv, soovitavalt industrial strenght

Magevee poole pealt leidsin ühe kontakti kellelt võiks tellida:
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=14776
Ega kellelgi pole tellimisega hiljutisi kogemusi?

Joonistasin aluse esialgse plaani,
Kui kõrge alus peaks seest olema?

Palun kommentaare, arvamusi ja nõuandeid.

Magevee poole pealt võid ka asja uurida kasutajalt heixer
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=15739
http://foorum.akvarist.ee/album_page.php?pic_id=8928
kontakti leiad siit :
http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=16435

Minuteada tohib seinu toetada alusklaasile kuni 100L akvaariumil
Oma silmaga pole ma teist lahendust suuremate kastide puhul näinudki kui et alusklaas toetub külje klaasidele.

40x25 mm terastoru on muidugi ülitugev ja kestab ilmselt igavesti. Mõned diagonaaltükid võiksid siiski ka olla, kasvõi lehtmaterjalist.

Mul on Akvaariumistuudio poolt anodeeritud alumiiniumist 25x25 kokku kruvitud raam ja see kannab edukalt 1200x600x600 ehk 430l akvaariumi.
Akvaariumil on põhjaklaas külgede vahel, küljed toetuvad otse raamile ilma vaheplaadita (õhuke matt on igaks juhuks vahel).

Kui küljed toetada põhjaklaasile, siis ilmselt on küll vaheplaati vaja nagu pildil ja loomulikult plaadi ja klaasi vahele miski pehmendus, nt. matkamatt.

Aluskapi ventilatsioonile võiks ka mõelda, igasuguseid auke on pärast palju tülikam puurida.

http://foorum.akvarist.ee/viewtopic.php?t=1817&postdays=0&postorder=asc&start=15

Leidsin sellise postituse, kus on mõlema lahenduse pooldajaid (nii põhi klaaside vahel, kui klaasid põhja peal) suurte ja väikeste akvaariumitega.

Mereakvaariumi puhul ei ole ju erinev?

Joonistasin täiendatud versiooni aluskapist, lisatud diagonaalid 2mm paksusest teraslehest ning eemaldatud paar tala.

Otsin alusraami valmistajat. Keevitus ja pulbervärv.


Jätkuvalt kogun infot ja argumente akvaariumi külgede ja põhja liite konstruktsioonist.
Paistab, et ongi kaks koolkonda.
Fakt on see, et silikoon liide on äärmiselt tugev. Minu meelest vahet pole kuhu küljed liimitud on, kui akvaarium hakkab vajuma siis ei päästa kumbki konstruktsioon.
Alustasin Reefcentralis arutelu sellel teemal
http://reefcentral.com/forums/showthread.php?t=1900198

Palun arvamusi ja kommentaare.

Minu loogika ütleb et Alberti joonisel on ju selgesti näha, et väide
silikooni omadusele olla laialitõmbe suhtes palju vastupidavam kui külgnihkele töötabki sellisel konstruktsioonil õieti.
Põhi surutakse vastu raami või plaati mille tulemusena ei teki külgnihet ja küljeseinad töötavad laialitõmbele. Ei saa kuidagi aru kuidas saaks klaasid alla vajuda kui on liimitud nii nadu Alberti joonisel.
Kui aga küljeklaasid liimitakse põhj peale, siis tekibki oht külgnihkeks

Vajumise all ma pidasin silmas akvaariumi aluse ebaühtlast vajumist.

Klaasid ei vaju kuhugi ükskõik kumma konstruktsiooni puhul.

Mis puudutab silikoonvuugi tugevust, siis minu loogika (mis võib täiesti vigane olla) ütleb, et vuuk on tugevam just külgnihke suunas, kuna riba on laiem.

Unustasin mainida, et klaasi vajumisest räägiti eelpool toodud lingis kus oli samuti alberti konstruktsioon välja toodud. Riba peaks olema ühe laiune kui on põhja klaas ja küljeklaas ühe paksune.
Kui on põhjaklaas paksem ja lisaks veel topelt põhi, siis on kontaktpind suurem siiski küljeklaasi kleepimisel põhja külge.

Pidasin silmas silikoonvuugi ristlõiget ja selle laiust, mitte klaasi paksusest tulenevat silikoonriba laiust.

Ma olen väga kehv seletaja, vabandust.

Aga kui nüüd vaadelda silikoonriba ristlõiget, on näha et küljed on eri pikkusega, sellest tulenevalt mulle tundub, et pikki pikemat külge suudab silikoonriba suuremat koormust taluda.

Ma ei taha targutada, püüan vaid selgusele jõuda, et mis pidi ma oma akvaariumi liimida lasen

Kuidas aluskapi ventilatsioon tavaliselt tehakse?
Kas midagi sellist?
Eeldusel, et ma juhin toru majast välja siis...

Ventilatsiooniks sobiks jah selline väljatõmme. Loomulikult on vaja ka teist auku, kust õhk sisse pääseb.

Niiske õhu suunamine õue on väga hea mõte, eriti aluskapist, kus skimmer võib päris vastikut haisu tekitada.

Sellisel juhul võib ventilaatori ka maja seina sisse torusse panna, siis on lärmi toas vähem

Aluskapi ventilatsiooni välja- ja sissetõmme.

Aga kui nüüd vaadelda silikoonriba ristlõiget, on näha et küljed on eri pikkusega, sellest tulenevalt mulle tundub, et pikki pikemat külge suudab silikoonriba suuremat koormust taluda.

Ma ei taha targutada, püüan vaid selgusele jõuda, et mis pidi ma oma akvaariumi liimida lasen

Oluline on nakkepina laius mis sinu projekti puhul põhjaklaasile liimitult on 12mm ja küljele liimitult 15mm + topeltpõhja paksus mis teeb kokku üle 20mm ehk siis pea poole laiem nakke pind.
Ei hoia mitte silikooni kihi paksus vaid nakkepind.

Üritan ka ise lihtsalt teemat arendada, aga paistab et rohkem ei taha keegi arutelus osaleda

Kui lasin endale kasti valmistada siis uurisin samuti põhjalikult kuidas on õige. Ning jõudsingi arusaamisele, et õige on nii nagu Alberti joonisel(seda meelt on ka parimad akvaariumitegijad).
Lihtsalt et põhjaklaas ei ole nii kõrgel kui jooniselt paistab. Idee on lihtsalt selles, et põhjaklaas ei tohiks seinu kandma jääda.

Jah, muidugi on pilt ainult illustratsiooni otstarbega. Tegelikult on põhjaklaas kõrgemal ainult 0,5..1 mm. Mismoodi see ehitamise käigus tekib, on kirjas siin.

Ameerika autoriteetsematest allikatest GARF kasutab sama metoodikat (pane mõõdud sisse, siis annab tükid, kust on näha, et küljed on ümber põhja.
WetWebMedia Bob Fenneri isikus arvab, et võib nii ja naa olenevalt aluspinnast.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!