Ostsin mõned ajad tagasi paari krabisilm-laikmudilaid
Signigobius biocellatus. Väga omapärased kalad! Selle asemel, et mööda põhja ujuda nad hoopis hüppavad nagu batuudil. Kui aga miski neid ehmatab, siis suudavad ka välkkiirelt ujuda ja isegi veest välja hüpata. Neid kutsutakse ka neljarattaveolisteks oma mustade uimede tõttu, mis kõrvalt vaadates jätavad mulje, nagu oleksid neil rattad all.
Kuna teadsin, et nad eelistavad varju hoida, siis panin nad alguses 21-liitrisesse transpordikasti ja selle omakorda refuugiumi. Nii sai neid hästi vaadelda ja filmida. Kuna tegemist oli väljakujunenud paariga, siis hoidsid nad kogu aeg kokku, eemaldudes teineteisest kõige rohkem 3-4 cm kaugusele.
Kõik oli ilus, kuni ühel hommikul oli neist järel ainult üks.
Nii väikeses nõus pole tal kuhugi ennast peita, kuid üles teda ei leidnudki. Kahe päeva pärast kadus ka teine! Aga siis nägin teda refuugiumis väljaspool väikest kasti, oligi teine välja hüpanud. Siis elas ta veel paar päeva refuugiumis ja kadus ka sealt jäljetult. Ainuke võimalus, et hüppas ka sealt välja, kuigi ääred on 10 cm veepinnast kõrgemad.