meri.akvarist.ee

Tere kõigile, eriti nendele, kes pole merevee akvaariumiga senini kokku puutunud. Usun, et paljud tahaksid selle huvitava hobiga tegeleda, aga kuna eestikeelset kirjandust selle kohta praktiliselt pole ja seegi pisku, mis leidub, on õrnalt öeldes vananenud, siis paratamatult on esialgse ülevaatliku info leidmine omaette kunstükk. Muidugi, infot on Internetis kuhjaga, aga sealt olulise välja selekteerimine eeldab võõrkeelte oskust, üldistusvõimet ja otsingumootorite kasutamise algteadmisi. Ja eelkõige muidugi huvi asja vastu!

Samas on eelpool nimetatud oskused ka eluliselt vajalikud, kui sa siiski oled otsustanud mereakvaariumiga tegelema hakata. Oleks naiivne loota, et suudad kõik oma probleemid lahendada teiste abil, näiteks siia foorumisse ahastavaid appihüüdeid edastades.

Leidsin Soome Aqua-Web foorumist ealexi poolt kirjutatud algajale mõeldud suurepärase lühikokkuvõtte, mille originaaltekst on allpool. Nendele, kes soome keelt ei valda on allpool ka vaba tõlge.


Lühidalt mere(riffi)akvaariumi püsti panemisest: vaja on sobiva suurusega akvaariumi (soovitavalt ülejooksuga või selle lisamise võimalusega sumba/refuugiumi jaoks), spetsiaalset soola (toidupoes müüdav "meresool" ei sobi), soolsuse mõõtja (hüdromeeter), tsirkulatsioonipumbad, valgustus, KH test, koralliliiva ja elavat kivi.

Akvaariumisse pannakse sobiva soolsusega (35 ppt, erikaal 1.0264, tihedus 1023.3) vett, põhjale võimalikult paks kiht peent koralliliiva, soovitaksin 10 cm, aga see võib olla 0-15 cm vahemikus , elavat kivi 1-20% akvaariumi veemassist. Elusolendeid võib muretseda ainult elava kivi massi järgi, mitte mingil juhul akvaariumi mahu järgi, kui kive on vähem kui 20%.

Tsirkulatsioonipumpadega pannakse kogu akvaariumi vesi liikuma võimalikult ebakorrapäraselt, soovitavalt üle 20x akvaariumi mahutavusest tunnis. Lisaks hea valgustus peale ja ongi kõik! Kõik muu ei ole kohustuslik, ehkki lisatehnikaga võib saavutada teatud lisaeeliseid, näit. kui tahetakse pidada suuremaid elukaid nagu kalad, siis oleks valgukoorija (skimmer) oleks hea (kui kive on palju, võib väiksemaid kalu pidada ka ilma selleta), jne. Tegelikult on kogu muu tehnika mõeldud lõppude lõpuks akvaristi elu lihtsustamiseks.

Vee keemia eest võib tänapäeval hoolitseda eriti lihtsalt vaid ühe lahusega, näit. Salifert All-in-one abil, selle lisamise vajalikkust saab eriti lihtsalt mõõta KH testi abil. Kõik muud testid ja vee keemiasse puutuvad protseduurid ei ole kohustuslikud. Lisaks asendatakse aurustunud vesi mageda veega, hoitakse sobivat temperatuuri 25-29 kraadi ja toidetakse akvaariumi.

* Tsitaadis ja tõlkes toodud seisukohad kajastavad ealexi seisukohti

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tere,

Hobidest, mis on seotud elusorganismidega on mereakvaristika kahtlemata üks ihaldatumaid pakkudes vaatajale unustamatut silmailu oma tohutult mitmekülgse ja värviküllase veemaailmaga.
See elu, mis on arenenud ookeanis reefide keskele on lihtsalt muinasjutuline. Kellel on võimalus olnud koha peal snorkeldamas/sukeldumas käia teavad seda väga hästi.
Ja kes ei tahaks omale väikest tükikest sellest kõigest omale elutuppa kus kõike seal toimuvat saaks jälgida, imetleda ja tundma õppida?
Nüüd küsimuse juurde, et kas mereakvaariumi ülesseadmine on raske või mitte, siis samamoodi võib küsida ka koera/kassi või ükskõik mis lemmiklooma pidamise kohta. Kui ikka ei ole endale selgeks teinud, mida üks koer või kass endast kujutab, mida ta sööb või mis tema normaalseks elutegevuseks vaja on, siis ei ole hea mõte teda ka pidama hakata.
Kui tegemist on delikaatsete mereelukatega, siis tuleb järgida täpselt sama printsiipi:
lugeda läbi üks üldistav raamat ( täna veel nõuab kahjuks võõrkeelteoskusi ), sirvida internetilehekülgi, külastada foorumeid ( nt Aqua-web Soomes, Reef Central USA-s ja Hepatus Eestis ) ja konsulteerida kohalike kaupmeestega ( nt. pood "Akvaarium" Mulla tn. ). Olen kindel, et paar kuud selgitustööd teeb asjast juba päris selge ettekujutuse ja selle keerukuse. Ütleme nii, et infot on tõesti palju
ja et asi kohe alguses liiga keeruliseks ei läheks võiks kõigepealt osta/laenata ühe raamatu kust teha selgeks tähtsamad faktid. Alguses võib tunduda, et mereakvaariumi toimimiseks on vaja palju erinevat tehnikat ja sellega seoses ka palju raha. Tõsi ta on,
mida rohkem raha oma lemmikute peale kulutada, seda paremini nad ilmselt end tunnevad/seda lihtsamaks läheb meil nende eest hoolitseda jne. Siiski, kui mõista kuidas toimib elukeskkond naturaalselt
ookeanis ja siis see akvaariumisse üle kanda, selgub, et tehnikat on vaja täpselt nii palju kui palju on vaja kaasa aidata nende protsesside toimimisele.
Ökosüsteemis peab olema energia, füüsiline keskkond ehk vesi/kivid/liiv, elusorganismid ja energia muundumise süsteemid.
Energia saab olla eletromagneetiline ehk Päikeseenergia, kineetiline ehk veeringlus/lained/hoovused ja keemiline ehk toiduenergia. Et akvaariumis luua samasugune tehisökosüsteem on lihtsalt vaja kõik võimaluste piires kopeerida. Ookeani asendame akvaariumiga, Päikse lambiga, lained/hoovused pumpadega, toome korallireefilt koralliliiva ja elusorganismidest pungil kivid ja lõpuks lisame soovitud kalad/korallid.
Kuna ookean on tohutu suur/ressurssiderohke ja avatud süsteem ja seal toimub vee filtreerimine naturaalselt,
siis akvaariumis kui kinnises süsteemis üldiselt vajame me veepuhtuse eest hoolitsemiseks tehisfiltreid.
Olenevalt sellest kuivõrd koormatud on akvaarium selles elavate kalade/korallide jt olenditega, kui suur osakaal on naturaalselt/bioloogiliselt toimival filtril (elus kivi, koralliliiv),
siis vastavalt sellele tuleb planeerida ka tehniline pool ja kulutused sellele.
Kindlasti ei ole rahalised võimalused esmatähtsad edukaks mereakvaristiks olemisel. Muidugi ei saa salata, et odav harrastus see ka ei ole. Palju tähtsam on asjasse pühendumine, pidev huvi selle vastu, tahe uurida ja täiendada oma teadmisi. Peab olema palju
kannatust ja sihikindlust ja aega sellise hobiga tegeleda.

Kokkuvõtlikult on vaja ühe toimiva mereakvaariumi jaoks järgnevat:

1. soovitavalt täisklaasakvaarium või metallraamiga, millel on välistatud vee ja metalli kokkupuutumine.
2. valgustus vastavalt akvaariumi mõõtmetele ja plaanitavate elusorganismide vajadustele.
3. piisavalt elusat kivi ( bioloogiline filter )
4. piisavalt liiva ( bioloogiline filter )
5. piisavalt veeringlust ( gaaside vahetus, aineteringlus ja lahustumine )
6. piisava võimsusega skimmer ehk vahukorjaja ( üks efektiivsemaid keemilisi filtreid, mis eemaldab veest
erinevaid kahjulikke aineid vahu tekitamise printsiibil enne kui need jõuavad vees lahustuda )
7. spetsiaalset meresoola, soolasisalduse mõõtmiseks vajalikku kraadiklaasisarnast mõõdikut ja mõningaid veeteste.

Kui eelnevalt endale põhilised faktid/süsteemi toimimise printsiibid selgeks teha ja ülaltoodud nõuetest/tingimustest kinni pidada,
siis ei saa midagi valesti minna ja mereakvaarium hakkab töötama sarnaselt ookeani korallireefidega .


Tervitades!

_________________
http://www.sealife.ee - Akvaariumikaupade E-pood:

aga kui palju kogu see kupatus maksma läheks koos näiteks 700l. akvaariumiga??

All on toodud kaks erinevat varianti 700 l mereakvaariumi jaoks. Hinnad on ainult suundaandvad, st. nende suurusjärk on tõenäoliselt õige.

Variant 1 - FOWLR (Fish Only With Live Rock) AINULT KALAD!
- akvaarium 160x65x70, soovitav ülejooksu(de)ga tuleviku jaoks - 10000.-
- isetehtud valgustus T5 4x80W - 3000.-
- elav kivi 50 kg x 350.- = 17500.-
- koralliliiv 40 kg - 2200.-
- 1-2 tsirkulatsioonipumpa kokku 6000 l/h - 2000.-
- sool 1000.-
-----------------
Kokku 34700.-

Variant 2 - Täielik riffiakvaarium, kalad, korallid, selgrootud
- akvaarium 160x65x70, ülejooksu(de)ga ja tagasivooluga - 10000.-
- valgustus 3x150W MH + 2x80W T5 sinine - 15000.-
- elav kivi 70 kg x 350.- = 24500.-
- koralliliiv 60 kg - 3300.-
- 2 tsirkulatsioonipumpa kokku 12000 l/h - 4000.-
- valgukoorija (skimmer) - 5000.-
- sump 3000.-
- tagasivoolupump 2500 l/h - 1000.-
- torud, kraanid, läbiviigud ülevoolude, skimmeri ja sumba ühendamiseks - 500.-
- sool 1000.-
----------------
Kokku 67300.-

Nagu näha, on oluline osa hinnas elaval kivil. Seda ei pea kohe alguses nii palju ostma, vaid võib alustada ka vähemaga ja koormuse kasvades seda hiljem juurde muretseda.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

kui palju peab mereakvaariumit hooldama (toitmine jms.)

Ja üks asi oleks veel kuidas see kogu tehnika ära mahub kas see mahub ka akvaariumi all olevasse kappi? sest ma nägin kanal2 pealt ,et sinul on tehnikat üsna palju

Ei ole midagi lihtsamat!

20% veevahetus kuus, st. 2x10%, veel parem 4x5%. Selleks kulub 700-liitrise akva puhul 140 l vett ja 4,9 kg soola, mis läheb maksma 170-200 krooni olenevalt soolast.

Kaladele süüa nagu ikka, vastavalt nende maitsele taimset, lihatoitu või mõlemat. Hoiduda tuleks kalade soetamisest, vähemasti alguses, kes valmistoitu ei söö ja vajavad ainult kindlat liiki elavat toitu (saksa k. Nahrungsspezialisten e. toitumisspetsialistid ), näit. elusat zooplanktonit. Korallidest tuleks alguses eelistada fotosünteetilisi, kes saavad oma põhienergia valgusest ja ei vaja eriti lisatoitmist. Kuna eri korallide toitumisharjumused on väga erinevad ja paljus isegi tundmatud, siis tuleks iga liigi puhul asja enne põhjalikult järele uurida.

Elavatele kividele kasvavad lubivetikad, krevetid, kivikorallid jt. tarvitavad veest Ca ja karbonaate (KH), mida tuleb lisaks regulaarsetele veevahetustele ka vajaduse järgi (testide tulemused) eraldi juurde lisada. Selleks on mitu eri meetodit alates ise hulgilaost vajalike kemikaalide ostmisest kuni automaatsete doseerimissüsteemideni välja. Jälgida tuleb ka pH ja Mg taset, eriti vältida pH suurtes piirides kõikumisi.

Lisaks veel klaaside ja põhjaliiva puhastamine vastavalt vajadusele ja ongi vist kõik. Mõned küll isegi ei soovita põhjaliiva sees sobrada.

Omaette peatükk on igasuguste probleemidega (haigused, vetikad jne.)tegelemine, aga seda ainult vastavalt vajadusele.

Ja kannatust on palju vaja, ainult halvad asjad juhtuvad kiiresti.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Ülal kirjeldatud teises variandis lähevad kappi ainult skimmer ja tagasivoolu pump, mis pumpab vee uuesti üles. Need mõlemad võib panna sumpa, nii et ruumi jääb ülegi.

Minu akvaariumi all võtab põhiosa ruumist ära 90 cm pikk 160-liitrine refuugium, mis on omaette väga kasulik asi, aga mitte tingimata vajalik. Samuti ei ole tingimata vajalikud Ca-reaktor ja selle juurde käiv CO2 balloon ning vee lisamise automaatika, aga muidugi teevad need elu mugavamaks.

Unustasingi hooldamise juures öelda, et vastavalt vee aurumisele peab aegajalt magedat vett juurde lisama.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

aitähh Suur tänu info eest

Tere kpz,

Minu 370 L akvaariumi käivituskulud olid umbes 80 kr liiter, ehk nii 30000.-. Vaatan, et ka Hennu arvestuse suurusjärk tuleb umbes selline kusjuures FOWLR ( ainult kalad ) süsteem tuleb tunduvalt odavam .

_________________
http://www.sealife.ee - Akvaariumikaupade E-pood:

Mul on präägu endal 250 l. mageveeakvaarium aga lähitulevikus plaanin osta mereakvaariumi arvatavasti ,selle teise varjandi aga selleks tuleb ikka raha koguda. Ja küsiks siis veel seda ka ,et kas magevee akvaariumisse saab kaa erakvähke panna ,sest ise asjaga päris kursis ei ole

Tore, siis ongi aega enne asja uurida.

Päris magevee erakvähke ma ei tea, küll on aga populaarsed kuivamaa vähid, kelledest mõned kasvavad päris kopsakateks. Neid peetakse ka akvaariumides, muidugi ilma veeta. Vajavad 60-70% õhuniiskust ja veega piserdamist.
http://www.hermit-crabs.com/

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tere albert,

vaatan, et sul on skimmeri osatähtsus variantide vahel vahetusse läinud Kuna just kalaakvaariumis on pidev väljaheidete/saasteainete kogus palju suurem, siis on seal ka korralik skimmer igati omal kohal. Samas võib riffiakvaariumit, kus kalu pole ( või on mõned väiksed kalad ) ka ilma skimmerita pidada ja paljudel tuleb see suurepäraselt ka välja . Kes veel ei tea, siis skimmer on üks väga võimas keemiline filter, mis akvaristi silmis eemaldab veest põhiliselt kahjulikke aineid, kuid samas ka vajalikke ja kasulikke komponente ( ei oska kahjuks vahet teha ).

Tervitades

_________________
http://www.sealife.ee - Akvaariumikaupade E-pood:

Siit üks "naljakas" , st. ehk "natuke loll" küsimus, kuid siiski huvitab::

Kas selline suur akvaarium teeb ka palju "HÄÄLT" (lärmi) ??

Juhul, kui akvaarium on elutoa nurgas, siis kas ta ei hakka tavategemisi/olemist oma "tegutsemisega" ehk häirima ??..

Sellele on raske täpselt vastata,minul on kõik akvaariumid olnud äärmiselt vaiksed aga on ka selliseid kus lärm tõeliselt häirib kui peaks samas toas magama,suuremaks lärmi tekitajaks on sump,skimmer, ja pumbad,eriti sump teeb häält aga kui natuke asja juures nuputada saab sellegi väga vaikseks.