meri.akvarist.ee

CW: topeltpõhi on vajalik siis, kui põhja tulevad läbiviigud, kui tehnika läheb akvasse peaks ühekordne põhi ka kõlbama.

_________________
oli meeldiv...

Selge, panen kõrvataha.

_________________
Parem kaotada üks sekund elust, kui elu ühe sekundiga!

Topelt põhi pole seotud läbiviikudega, läbiviikude kohal polegi topelt põhja Topelt põhi on mõeldud põhjaklaasi kaitseks, kui kivi kukub põhjaklaasi peale.

niiet kast peaks olema topeltpõhjaga ? sõltumatta sellest kas tal on läbiviigud või mitte?

_________________
Parem kaotada üks sekund elust, kui elu ühe sekundiga!

Kindlam oleks ja vaevalt see palju maksab, kuna silikoniga kleebitakse suvaline ohuke klaas põhja peale.

Ma ei tea mis kast sul on. Minul on ülevoolu põjas topeltklaas. Samuti oli klouni akval ülevoolus pealmises klaasis praod. Toetudes eelnevatele faktidele julgen sulle vastu vaielda. Põhja kaitse on muidugi õigustatud. Siit tekkis ka küsimus, kas põhja kaitseks võiks ka akrüülklaasi kasutada, seda ju pea võimatu sellises kohas ära lõhkuda.

_________________
oli meeldiv...

Sassa väide varasemast teemast.

AKVAARIUM.
Läbiviigud, so 4 suureläbimõõdulist ja üksteisele lähedalasuvad, paksu klaasi nurgaosas puuritud avad on väga ohtlikud. Need avad on vaja eraldada pinge all olevast põhjaklaasist.
Tehnoloogiliselt tuleks need avad puurida eraldi liimitud tükkidesse. Avadega tükid peaksid olema liimitud 2 kordsest klaasist, kusjuures avade kõik faasid peavad olema maha lõigatud.
Kui nii peaks tegema, siis on meil enamustel vist valesti tehtud akvaariumid.
Minul on sahti põhi ühekordsest klaasist ja ühes tükis põhjaklaasiga,
Piltide järgi on albertil samuti ühes tükis põhjaklaas, kuid kas sahtti põhi on kahekortsest liimitud klaasist pildilt ei selgu.
klounil on üldse kolmest erinevast klaasist kahekordne põhi .
Mis on kõige õigem lahendus ei oska enam kindlalt väita

Üks mis minuarust tundub olevat loogiline, et topelt põhi ei tohiks joosta ühe klaasi tükina sahti põhja välja.

Mul on 8mm mageveeakva, ühekordse klaasiga. Põhjaklaas on samuti ühekordne. Pumbad on filtritega ja asetsevad tagumistes nurkades akva põhjas. Tsirkulatsioon on suunatud veepinnale, nii, et mul on kogu aeg tormine meri. Samuti on akvas skimmer. Esteetiliselt pole vaatepilt just kõige ilusam, aga noh, lohutan end sellega, et kah ajutine.

Minu akva põhja alumine, st. põhiklaas, on ka kolmest tükist nagu klounilgi. Läbiviikude augud on sama klaasi sees. Liimitud lisaklaasis on aga aukudega osa eraldi. Musta silikooni järgi saab määrata ülevoolu šahti asukoha.



Lisaklaas ei pea üldse olema klaas, vaid võib olla ka mingi plastmass. Selle ülesandeks on nagu eespool märgitud nõrgendada kivi kukkumise lööki, aga ka pingete ühtlasemat jaotumist, kui kivi mingi nukiga toetub otse põhjale. Kui kivide all on liivakiht, siis topeltpõhjal amortisaatorina suurt mõtet polegi.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

See on tegelikult klouni jutt, mille ma siia ringi tõstsin.

Kui mul tekkisid läbiviikude juurde praod ja ma kutsusin ühe Soome kaupmehe/akvaariumite valmistaja enda juurde nõu andma, siis tal jäi karp lahti, mis moodi mu akvaarium tehtud on. Esimene asi muidugi tema poolt oli, et näeb esimest korda sellise põhjaga akvaariumit. Minu akvaariumi põhi koosneb siis 6-est klaasi tükist mis on siis laotud alumine kiht 3 tükki ja ülemine kiht 3 tükki. Läbiviigud on siis kahel pool akvaariumi nurkades ja läbi kahe klaasi. Läbiviigud puuriti minu kiuste mitte eraldi väikestesse tükkidesse, vaid siis 1/3 akva põhjast moodustavate klaaside sisse. Siis kui tekkisid praod, pressis vesi rõõmsalt läbiviikude vahelt kahe klaasi vahele terve akvaariumi laiuselt ja umbes 30 cm pikkuselt. Väga huvitav oli vaadata kuidas vesi vaikselt omale teed akvaariumist välja otsib. Soome kaupmehe jutu järgi tehakse üldiselt selliste mõõtmetega akvaariumid ikka ühest tervest põhjaklaasist ,sest selliselt on põhi palju tugevam kui mitmest üksteise peale pandud klaasist ( kui võtta 15 mm üks klaas, või 8 mm kaks klaasi, siis tugevam on üks 15 mm). Ta oleks aru saanud veel kui kasutatud oleks triplex klaasi kus siis kahe klaasi vahel on kile, aga selliselt suvaliselt käega tõmmatud silikoonitriibud kahe klaasi vahel.... Selle kaitseks, et kivi kukkumisega seoses põhja kaitsta võib sinna liimida mingi õhukesest plastikust mittemidagimaksva kihi. Meie valmistaja vastuväide, et ühest klaasist põhi on palju ohtlikum, kuna võib puruneda seoses sellega, kui akvaarium aluse või põranda pärast mängima hakkab näitab lihtsalt seda, et ei suudeta korralikke aluseid valmistada või ei suvatseta õigeid materjale kasutada mis paigutatakse akvaariumi ja aluse vahele kus saaks see võimalik mängimine ilusti toimuda

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Lugesin just Aqualogo foorumist Boris Krameri akva lugu. Tal ka 19 mm põhi tehtud ühest tükist ja teise kihina 19 mm kolme eraldi tükina. Läbiviikude kohta polnud midagi öeldud.
http://www.aqualogo.ru/phpbb2/index.php?showtopic=4974

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Selline variant nagu Borissil on väga ok, ma mõtlen just seda, et kõige alla pannake ikkagi üks terve klaas ja selle peale võib siis laduda nii palju lisaklaase kui kellegi südamerahuks vaja on. Kui akvaariumite mõõtmed lähevad juba välja üldlevinud piiridest, siis seal on kindlasti omad reeglid. Nii et ma pole mingi spetsialist ja kirjutan siin seda, mida mõistlikku enda meelest kuulnud olen ja mida ka ise leian, et paika peab ehk IMO .

_________________
http://www.sealife.ee - Akvaariumikaupade E-pood:

niiet, tavaliseks kinniseks kastiks käib ka ühekordne põhi jah?

_________________
Parem kaotada üks sekund elust, kui elu ühe sekundiga!

Kõlbab ka ühekordne põhi kui paned põhja liiva ja siis kivid, aga kui viitsid siis saad selle põhja 50-100 eeguga ise tehtud