Rõõneskarbid, akvaristikas enamasti
Tridacnidae perekonda kuuluvad liigid, on tavaliselt suhteliselt vähenõudlikud molluskid, kes pärast korralikku aklimatiseerumist erilist hoolt suurt ei vajagi. Pean siin silmas just selliseid toiminguid, mis erineksid tavalise rifiakvaariumi hooldusest. Hästi toimivas akvaariumis tunnevad ka rõõneskarbid ennast suurepäraselt.
Kuid nagu ikka, ei käi haigused mööda kive ega kände, vaid ka mööda karpe. Haigusi ja nende põhjusi on üllatavalt vähe teaduslikult uuritud, veel vähem leidub sellekohast infot populaarteaduslikus esituses. Alljärgnev kokkuvõte põhineb raamatu
Daniel Knop, Riesenmuscheln, Dähne Verlag, 1994 viiendal peatükil, kus käsitletakse keskkonnakahjustusi, nakkushaigusi ja parasiitidest tingitud kahjustusi.
Karbid ei sure põhjuseta! Kuigi põhjuste väljaselgitamine võib osutuda meie teadmiste ja võimaluste praeguse taseme juures praktiliselt võimatuks, tuleks seda võimaluste piirides ikkagi teha. Kui akvaariumis on ka teisi karpe, on see eriti oluline teiste elu päästmiseks.
Ehk on alljärgnevast paremaks arusaamiseks abi
rõõneskarbi anatoomiast Keskkonnamõjudest tingitud kahjustusedLiiga kõrge temperatuurSümptomid:Mantel ei avane täielikult, arenenud staadiumis on mantel täiesti sisse tõmbunud.
Põhjus:Vee temperatuuri tõus üle 32-34 C kraadi.
T.crocea ja teiste liikide väiksemad eksemplarid reageerivad negatiivselt juba temperatuuri tõusule üle 30 C. Vee temperatuuri tõustes väheneb selles lahustunud hapniku sisaldus, samuti nagu ka vee soolsuse tõustes.
Tagajärg:Looma surm. Kahjustuse suurus sõltub kõrgendatud temperatuuriga perioodi kestusest.
Abinõud:Temperatuuri alandamine. Sekundaarse hapnikupuuduse vähendamiseks alandada soolsust erikaaluni 1,021.
Liiga madal temperatuurSümptomid:Mantliservad kas osaliselt või täielikult kokku tõmbunud. Reaktsioon valguse muutusele ja puudutamisele on nõrk.
Põhjus:Vee temperatuuri langus alla 22-20 C kraadi.
Tagajärg:Looma surm. Mida noorem ja väiksem, seda tundlikumalt reageerib.
Abinõud:Temperatuuri tõstmine vähemalt 22, parem 25 kraadini. Soojenduseks tuleks kasutada kahte soojendit, mille kummagi võimsusest eraldi piisaks vee temperatuuri hoidmiseks normaalsel tasemel.
Keskmise osa pleegitumineSümptomid:Sisseimemise ja väljalaskesifooni vahelise ala pleegitumine (värvide heledamaks muutumine või kadumine)
Põhjus:Sümbioosvetikate kadumine mainitud alal koos kudede kahjustumisega. Kadumise põhjused seniajani tundmatud. Mõnede arvates käivitab protsessi vale valgus- ja/või temperatuurirežiim, kuid autor on seda täheldanud ka isendite juures, kes on aastaid elanud stabiilsetes valgus- ja temperatuuri tingimustes. Sisuliselt on tema arvates tegu kõrgenenud valgustundlikkusega mingite teiste stressifaktorite mõjul. Esineb tihti ühest akvaariumist teise üleviimisel.
Tagajärg:Kui valgusrežiimi ei muudeta, siis järgneb surm.
Abinõud:Tagada vee optimaalsed parameetrid (temperatuur, soolsus, pH). Vähendada valgustuse intensiivsust ja/või spektraalset koostist ning aega.
Lokaalne pleegitumineSümptomid:Sarnane keskmise oas pleegitumisele. Võib esineda ka muudes piirkondades. Erinevalt eelmisest ei ole pleegitunud osa täiesti värvitu vaid sillerdava sinkja tooniga, mis peaks tõendama, et sümbioosvetikad on kadunud, kuid kaitsepigmedid ei ole veel täiesti kadunud, nahk on kaotanud oma pruuni sümbioosvetikatest tingitud värvuse. Esineb lühiajaliselt umbes nädala jooksul.
Põhjus:Sümbioosvetikate kadumine mainitud alal. Erinevalt eelmisest ei ole tegemist karbi enda kudede kahjustustega vaid ainult sümbioosvetikate probleemiga. Esineb valgusrežiimi järskude muutuste puhul, näit., lampide vahetus, paigutamine teise kohta samas akvaariumis jne.
Tagajärg:Raskematel juhtudel võib muutuda totaalseks pleegitumiseks, millega kaasneb surm
Abinõud:Olla ettevaatlik valgustingimuste kiirete muutustega.
Üldine pleegitumineSümptomid:Mantli ühtlane heledamaks muutumine. Varem tumepruunid toonid muutuvad helepruuniks. Mikroskoopilisel uurimisel on tuvastatav sümbioosvetikate tiheduse vähenemine.
Põhjus:Lämmastikuvaegus. Autor on tähele pannud, et paar kuud pärast mõõdetavate nitraatide taseme nulliks jõudmist, kui Acroporad jt. SPS-d jõudsalt kasvama hakkasid, ilmnesid karpidel üldised pleegitumise tunnused. Ridamisi järgnesid seletamatud karpide surmajuhtumid, peamiselt just pleegitunud isendite osas.
Tagajärg:Lämmastikuvaeguse edasi kestes väheneb drastiliselt fotosünteesi effektiivsus, millega kaasneb surm.
Abinõud:Kui akvaariumis ei ole kalu või on neid liiga vähe, et tagada orgaaniliste lämmastikühendite vajadust, siis tuleb suure hulga karbide korral akvaariumi lämmastikuga, näit., naatriumnitraadiga, väetama hakata. Tavaliselt seda vajadust kalade normaalse hulga ja söötmise puhul ei teki.
Ebapiisav valgustusSümptomid:Mantli heledamaks muutumine kas ühtlaselt või osaliselt (osalise varjutamise tagajärjel). Erinevalt lokaalsest pleegitumisest ei ole heledamad alad nii selgete piirjoontega, ka puudub sillerdav sinkjas toon.
Põhjus:Erinevalt lokaalsest pleegitumisest, on tegemist pikaajalise valgusevaegusest tingitud protsessiga. Karp püüab kõigest väest kohaneda nõrga valgusega, kusjuures sümbioosvetikate hulk alguses kasvab, kuid pärastpoole surevad.
Tagajärg:Kui valgustustugevust ei suurendata, siis järgneb surm.
Abinõud:Valgustatuse parandamine - uued/võimsamad lambid. Lampide vahetuse puhul tingimata pikkamööda harjutada uue valgusega.
Raskemetallidest tingitud mürgistusSümptomid:Täielik pleegitumine või äkksurm.
Põhjus:Raskemetallide kontsentratsiooni aeglane tõus toob kaasa esiteks sümbioosvetikate hävimise - tumepruunid toonid kaovad. Sellises etapis ei ole metallide kontsentratsioon veel karbile enesele ohtlik. Raskematel juhtudel kahjustuvad juba karbi enda koed, mis toovad kaasa kiire surma. Enamasti reageerivad sellistele raskemetallide kontsentratsioonidele ka korallid kudede koorumisega.
Tagajärg:Tavaliselt järgneb surm. Ka üleviimine teise akvaariumi enamasti ei aita.
Abinõud:Leida üles ja kõrvaldada raskemetallide vette sattumise võimalikd allikad (vahetusvesi, pumpade metallosad jne).
Liiga kõrge/madal soolsusSümptomid:Karbi pooled ei avane või avanevad mittetäielikult. Mantel on täielikult sisse tõmbunud.
Põhjus:Vee liiga kõrge/madal soolsus.
Tagajärg:Kestev olukord põhjustab surma.
Abinõud:Viia vee soolsus normaalseks (35). Vee soolsuse regulaarne mõõtmine.
GaasimullitõbiSümptomid:Gaasimullide tekkimine mantlisse. Mulli ümbritsevad koed ei ole põletikulised.
Põhjus:Gaaside kogunemine kudedesse. Arvatavasti vee üleküllastumise tõttu atmosfäärigaasidega. Tavaliselt esineb suurtes kasvatusvannides.
Tagajärg:Hulgalise esinemise korral surm.
Abinõud:Vältida keskkonnamuutusi, eriti õhurõhu muutusi.
Kui aega saan, siis jätkan...