meri.akvarist.ee

Rõõneskarbid, akvaristikas enamasti Tridacnidae perekonda kuuluvad liigid, on tavaliselt suhteliselt vähenõudlikud molluskid, kes pärast korralikku aklimatiseerumist erilist hoolt suurt ei vajagi. Pean siin silmas just selliseid toiminguid, mis erineksid tavalise rifiakvaariumi hooldusest. Hästi toimivas akvaariumis tunnevad ka rõõneskarbid ennast suurepäraselt.

Kuid nagu ikka, ei käi haigused mööda kive ega kände, vaid ka mööda karpe. Haigusi ja nende põhjusi on üllatavalt vähe teaduslikult uuritud, veel vähem leidub sellekohast infot populaarteaduslikus esituses. Alljärgnev kokkuvõte põhineb raamatu Daniel Knop, Riesenmuscheln, Dähne Verlag, 1994 viiendal peatükil, kus käsitletakse keskkonnakahjustusi, nakkushaigusi ja parasiitidest tingitud kahjustusi.

Karbid ei sure põhjuseta! Kuigi põhjuste väljaselgitamine võib osutuda meie teadmiste ja võimaluste praeguse taseme juures praktiliselt võimatuks, tuleks seda võimaluste piirides ikkagi teha. Kui akvaariumis on ka teisi karpe, on see eriti oluline teiste elu päästmiseks.

Ehk on alljärgnevast paremaks arusaamiseks abi rõõneskarbi anatoomiast


Keskkonnamõjudest tingitud kahjustused

Liiga kõrge temperatuur
Sümptomid:
Mantel ei avane täielikult, arenenud staadiumis on mantel täiesti sisse tõmbunud.
Põhjus:
Vee temperatuuri tõus üle 32-34 C kraadi.
T.crocea ja teiste liikide väiksemad eksemplarid reageerivad negatiivselt juba temperatuuri tõusule üle 30 C. Vee temperatuuri tõustes väheneb selles lahustunud hapniku sisaldus, samuti nagu ka vee soolsuse tõustes.
Tagajärg:Looma surm. Kahjustuse suurus sõltub kõrgendatud temperatuuriga perioodi kestusest.
Abinõud:
Temperatuuri alandamine. Sekundaarse hapnikupuuduse vähendamiseks alandada soolsust erikaaluni 1,021.

Liiga madal temperatuur
Sümptomid:
Mantliservad kas osaliselt või täielikult kokku tõmbunud. Reaktsioon valguse muutusele ja puudutamisele on nõrk.
Põhjus:
Vee temperatuuri langus alla 22-20 C kraadi.
Tagajärg:
Looma surm. Mida noorem ja väiksem, seda tundlikumalt reageerib.
Abinõud:
Temperatuuri tõstmine vähemalt 22, parem 25 kraadini. Soojenduseks tuleks kasutada kahte soojendit, mille kummagi võimsusest eraldi piisaks vee temperatuuri hoidmiseks normaalsel tasemel.

Keskmise osa pleegitumine
Sümptomid:
Sisseimemise ja väljalaskesifooni vahelise ala pleegitumine (värvide heledamaks muutumine või kadumine)
Põhjus:
Sümbioosvetikate kadumine mainitud alal koos kudede kahjustumisega. Kadumise põhjused seniajani tundmatud. Mõnede arvates käivitab protsessi vale valgus- ja/või temperatuurirežiim, kuid autor on seda täheldanud ka isendite juures, kes on aastaid elanud stabiilsetes valgus- ja temperatuuri tingimustes. Sisuliselt on tema arvates tegu kõrgenenud valgustundlikkusega mingite teiste stressifaktorite mõjul. Esineb tihti ühest akvaariumist teise üleviimisel.
Tagajärg:
Kui valgusrežiimi ei muudeta, siis järgneb surm.
Abinõud:
Tagada vee optimaalsed parameetrid (temperatuur, soolsus, pH). Vähendada valgustuse intensiivsust ja/või spektraalset koostist ning aega.

Lokaalne pleegitumine
Sümptomid:
Sarnane keskmise oas pleegitumisele. Võib esineda ka muudes piirkondades. Erinevalt eelmisest ei ole pleegitunud osa täiesti värvitu vaid sillerdava sinkja tooniga, mis peaks tõendama, et sümbioosvetikad on kadunud, kuid kaitsepigmedid ei ole veel täiesti kadunud, nahk on kaotanud oma pruuni sümbioosvetikatest tingitud värvuse. Esineb lühiajaliselt umbes nädala jooksul.
Põhjus:
Sümbioosvetikate kadumine mainitud alal. Erinevalt eelmisest ei ole tegemist karbi enda kudede kahjustustega vaid ainult sümbioosvetikate probleemiga. Esineb valgusrežiimi järskude muutuste puhul, näit., lampide vahetus, paigutamine teise kohta samas akvaariumis jne.
Tagajärg:
Raskematel juhtudel võib muutuda totaalseks pleegitumiseks, millega kaasneb surm
Abinõud:
Olla ettevaatlik valgustingimuste kiirete muutustega.

Üldine pleegitumine
Sümptomid:
Mantli ühtlane heledamaks muutumine. Varem tumepruunid toonid muutuvad helepruuniks. Mikroskoopilisel uurimisel on tuvastatav sümbioosvetikate tiheduse vähenemine.
Põhjus:
Lämmastikuvaegus. Autor on tähele pannud, et paar kuud pärast mõõdetavate nitraatide taseme nulliks jõudmist, kui Acroporad jt. SPS-d jõudsalt kasvama hakkasid, ilmnesid karpidel üldised pleegitumise tunnused. Ridamisi järgnesid seletamatud karpide surmajuhtumid, peamiselt just pleegitunud isendite osas.
Tagajärg:
Lämmastikuvaeguse edasi kestes väheneb drastiliselt fotosünteesi effektiivsus, millega kaasneb surm.
Abinõud:
Kui akvaariumis ei ole kalu või on neid liiga vähe, et tagada orgaaniliste lämmastikühendite vajadust, siis tuleb suure hulga karbide korral akvaariumi lämmastikuga, näit., naatriumnitraadiga, väetama hakata. Tavaliselt seda vajadust kalade normaalse hulga ja söötmise puhul ei teki.

Ebapiisav valgustus
Sümptomid:
Mantli heledamaks muutumine kas ühtlaselt või osaliselt (osalise varjutamise tagajärjel). Erinevalt lokaalsest pleegitumisest ei ole heledamad alad nii selgete piirjoontega, ka puudub sillerdav sinkjas toon.
Põhjus:
Erinevalt lokaalsest pleegitumisest, on tegemist pikaajalise valgusevaegusest tingitud protsessiga. Karp püüab kõigest väest kohaneda nõrga valgusega, kusjuures sümbioosvetikate hulk alguses kasvab, kuid pärastpoole surevad.
Tagajärg:
Kui valgustustugevust ei suurendata, siis järgneb surm.
Abinõud:
Valgustatuse parandamine - uued/võimsamad lambid. Lampide vahetuse puhul tingimata pikkamööda harjutada uue valgusega.

Raskemetallidest tingitud mürgistus
Sümptomid:
Täielik pleegitumine või äkksurm.
Põhjus:
Raskemetallide kontsentratsiooni aeglane tõus toob kaasa esiteks sümbioosvetikate hävimise - tumepruunid toonid kaovad. Sellises etapis ei ole metallide kontsentratsioon veel karbile enesele ohtlik. Raskematel juhtudel kahjustuvad juba karbi enda koed, mis toovad kaasa kiire surma. Enamasti reageerivad sellistele raskemetallide kontsentratsioonidele ka korallid kudede koorumisega.
Tagajärg:
Tavaliselt järgneb surm. Ka üleviimine teise akvaariumi enamasti ei aita.
Abinõud:
Leida üles ja kõrvaldada raskemetallide vette sattumise võimalikd allikad (vahetusvesi, pumpade metallosad jne).

Liiga kõrge/madal soolsus
Sümptomid:
Karbi pooled ei avane või avanevad mittetäielikult. Mantel on täielikult sisse tõmbunud.
Põhjus:
Vee liiga kõrge/madal soolsus.
Tagajärg:
Kestev olukord põhjustab surma.
Abinõud:
Viia vee soolsus normaalseks (35). Vee soolsuse regulaarne mõõtmine.

Gaasimullitõbi
Sümptomid:
Gaasimullide tekkimine mantlisse. Mulli ümbritsevad koed ei ole põletikulised.
Põhjus:
Gaaside kogunemine kudedesse. Arvatavasti vee üleküllastumise tõttu atmosfäärigaasidega. Tavaliselt esineb suurtes kasvatusvannides.
Tagajärg:
Hulgalise esinemise korral surm.
Abinõud:
Vältida keskkonnamuutusi, eriti õhurõhu muutusi.

Kui aega saan, siis jätkan...

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Nakkustest tingitud kahjustused

Bakteriaalsed nakkused
Sümptomid:
Karbi pooled ei avane täielikule. Mantel kohati osaliselt sisse tõmbunud. Mõnikord sisendsifoonil näha sisselangenud koega kollaseid põletikulisi koldeid.
Põhjus:
Tõenäoliselt nakatus vibrio-bakteriga. Enamasti nakatuvad stressi tõttu nõrgenenud immuunsüsteemiga isendid.
Tagajärg:
Looma surm.
Abinõud:
Ravimid ei aita. Vältida võimalikku stressi.

Rickettsia ja Perkinsus
Sümptomid:
Puuduvad
Põhjus:
Põhjused pole teada. Ärritajaks on viiruste ja bakterite vahepealne vorm. Avastamine võimalik ainult elektronmikroskoobiga. Kahjustavad eelkõige lõpuseid ja teisi siseelundeid.
Tagajärg:
Raskematel juhtudel surm.
Abinõud:
Tundmata. Infektsiooni levimiseks tuleks haige isend teistest isoleerida.

Protozoa
Sümptomid:
Elaval loomal puuduvad, surnud isendil valkjad plekid neerudel.
Põhjus:
Nakatumine Martelia bakteriga.
Tagajärg:
Neerude kahjustus, mis lõpeb surmaga.
Abinõud:
Tundmata.

Valgetäpitõbi
Sümptomid:
Väikesed mannaterasid meenutavad täpid mantlil. Haiguse alguses avanevad karp ja mantel normaalselt, haiguse arenedes avaneb karp ainult osaliselt ja mantel on kokku tõmbunud.
Põhjus:
Nakatumine parasiitidega, kes moodustavad tsüste, mis vees levides nakatavad ka teisi. Alguses leidub tsüste ainult mantli ülemisel poolel, hiljem ka üle karbi äärte ulatuvate servade alumisel poolel.
Tagajärg:
Nakatunud loom sureb. Aeg esimestest sümptomitest kuni surmani võib olla erinev - nädalast kuni mõne kuuni.
Abinõud:
Tundmata.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Makroparasiitide ja kalade poolt tekitatud kahjustused

Teod
Sümptomid:
Tigude poolt tekitatud kahjustused võivad olla väga erinevad, kuna erinevaid parasiteerivate tigude liike on väga palju. Osad nendest imevad karbi mantlist lümfimahla, teised tekitavad või kasutavad olemasolevaid kesta avausi, mille kaudu siseorganite juurde pääseda. Rünnaku ohvriks langenud karp ei avane enam täielikult, mantel ei ole täielikult või on ebaühtlaselt välja sirutatud.
Põhjus:
Teod perekondadest Muricidae, Pyramidellidae jt., mõõtmetelt sageli ainult mõne millimeetri pikkused.
Tagajärg:
Kuna kahjustatud karp enam täielikult ei avane, on tema toitumisrežiim häiritud ja organismi vastupanuvõime aja jooksul nõrgeneb muutudes vastuvõtlikuks muudele surmavateks osutuvatele haigustele.
Abinõud:
Enne akvaariumi asetamist põhjalikult kontrollida karbil parasiteerivate tigude olemasolu ja need käsitsi eemaldada. Samuti hiljem eemaldada kõik kahtlasena tunduvad teod, kes karpidel või nende läheduses armastavad olla. Parasiteerivate tigude täielik eemaldamine akvaariumist võib olla küllaltki tõlikas ja aeganõudev töö, kuna nad on osavad pinnasesse kaevuma.

Lameussid (Planaria)
Sümptomid:
Elusatel karpidel välised tunnused puuduvad, surnud isenditel on nende sisemuses näha parasiite.
Põhjus:
Nakatumine parasiteerivate lameussidega. Tridacnade puhul on selleks teadaolevalt üks Stylochidae perekonna alamliik. Värvuselt kergelt pruunikad või hallid, ebakorrapärase kujuga, pikkus 6-70 mm. Tungivad karbi sisemusse kas vee sisseimemise avast või kinnitusjala avausest. Ei ole tõestatud, et lameussid karpe otseselt tapavad, pigem on tegu peremeesorganismi nõrgestamisega ja sellele järgnevate komplikatsioonidega.
Tagajärg:
Surm.
Abinõud:
Tundmata. Surma põhjuse saab teada alles tagantjärele karbi sisemust uurides.

Puurivad käsnad
Sümptomid:
Rühmiti asetsevad väikesed avaused karbi poolmetes läbimõõduga 0,5-1,5 mm, mis on täidetud käsna kudedega. Poolmete sisemisel küljel on avaused ühendatud kanalitega, mis on samuti käsna kudedega täidetud. Värv oranž, kollane, roheline või pruun.
Põhjus:
Analoogselt lameussidega nõrgestavad peremeesorganismi. Ei ole tõestatud, et on surma otseseks põhjuseks.
Tagajärg:
Ravimata juhud lõpevad surmaga.
Abinõud:
Levimise vältimiseks eraldada nakatatud isend teistest. Haige karbi nakatatud kohta tupsutada 1% formaliinilahusega. Seejärel hoida tund aega kuival, et formaliin mõjuks käsnale. Seejärel loputada töödeldud kohta põhjalikult mageda veega, et eemaldada formaliini jäägid ja asetada karp tagasi vette.

Puurivad vetikad
Sümptomid:
Ebamääraselt piiritletud rohekad alad karbi siseseintel. Raskematel juhtudel on kogu poolme sisemine külg roheliseks värvunud.
Põhjus:
Nakatumise mehhanism senini tundmatu. Autori arvates on tegu vetikaga, mis tungib karbi avaustest, aga pikema aja jooksul ka läbi poolmete, katbi sisemusse. Poolmetesse tekitatud avad on nii väikesed, et palja silmaga neid ei näegi.
Tagajärg:
Puuduvad kindlad andmed, et vetikad kahjustaksid peremeesorganismi. Seega ei saa kindlalt väita, et tegemist on parasiteeriva vetikaga.
Abinõud:
Tundmata. Nitraatide ja fosfaatide puudumine vees ei takista selle vetika levimist, samuti ei mõju talle UV-sterilisaator. Ainuke reaalne abinõu nõib olevat nakatatud isendi isoleerimine.

Krabid
Sümptomid:
Mantli koe arusaamatud kahjustused, sageli võivad isegi terved tükid olla välja rebitud.
Põhjus:
Krabide rünnak. Kahtlustada võib eeskätt perekondade Xanthidae ja Portunidae liike. Erakvähkidest Dardanuse alamliigid.
Tagajärg:
Kui õnnestub pahalane kindlaks teha ja isoleerida, siis väikemad kahjustused tõenäoliselt paranevad.
Abinõud:
Eemaldada akvaariumist kahtlased krabid, kelle käitumis- ja toitumisharjumustes ei olda kindlad.

Kalad
Sümptomid:
Mantli koe arusaamatud kahjustused, siiski väiksemad, kui krabide põhjustatud. Sageli on mantlil näha ainult tumedamad laigud. Häirimise tulemusena karbid ei avane enam täies ulatuses.

Seda on näksinud Larabicus quadrilineatus. Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui pidin kõik karbid refuugiumisse kolima.

Põhjus:
Kuna see toimub ainult päevasel ajal, on süüdlase väljaselgitamine mõnevõrra lihtsam. Põhjuseks võib olla kala liigiomane käitumine (puhastajakalale meenutavad täpid mantlil parasiite), ühekülgne toitmine või kala toitumisharjumuste muutumine kinnises piiratud ruumiga akvaariumis.
Tagajärg:
Vigastatud kohad tavaliselt paranevad.
Abinõud:
Kala ja karp teineteisest eraldada.


See oli siis lühikonspekt rõõneskarpide võimalikest kahjustustest Daniel Knopi järgi. Jäi silma, et raamatus oli põhirõhk pandud karpide tööstuslikule kasvatamisele, seega ka mõned siinkirjeldatud juhud esinevad koduakvaariumis äärmiselt harva.

Raamatus endas on juttu muidugi tunduvalt rohkem, kui kedagi peaks mõni juhus eriti huvitama, siis võib seda põhjalikumalt käsitleda. Samuti on teretulnud teistest allikatest pärit vastavateemaline info.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Kui kellelgi on pilte haigetest karpidest, siis võiks siia postitada. Raamatus on muidugi ka pildid olemas, aga avalikult neid siia üles panna ei saa, autorikaitse

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

üks parasiittigu kes kimbutab nii karpe kui ka suuremaid tigusid, aga minul "läks õnneks" koos suurema vee jamaga ja hulga korallide kaotusega kadusid ka need teod

_________________
ära paranda seda mis pole katki

Selles artiklis on pildid tigudest ja ka protozoa ohvriks langenud karpidest. Inglise keeles on viimaste poolt põhjustatud haiguse nimi Pinched Mantle Disease.

Vt. ka kuidas vaenlast ära tunda
http://www.reefland.com/rho/2006/05/identify_rissoid_pyramidellid_snails.php
http://reefgarden.net/id108.html

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Leidsin Marko Haaga kirjelduse oma karpide haigusest aastast 2003.

Viidatud pildid on näha siin alumises reas.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Täna avastasin karbilt parasiteeriva teo. Loodan, et nad ei ole veel eriti paljunenud, kuna kontrollisin kõik üle ja teistel midagi ei leidnud. Õppematerjaliks lisan ka pildid.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Pärast teo leidmist pean karbil pidevalt silma peal. Täna avastasin kahtlased junnid, mis võivad teo munad olla. Suures plaanis tehtud piltidelt leiab karbilt üllatavalt palju igasuguseid muid eluvorme.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Avastasin täna juhuslikult derasa alt Pyramidallidae tigude pesakonna. Keegi oli öösel karbi külili ajanud ja nii torkasid nad kohe silma. Et tegu oligi nende parasiitidega võib veenduda võrreldes pilte nendega, mis on toodud siin.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Nüüd vist õnnestus tabada ka Stylochus sp., kes võib olla pahanduse tekitajaks. Paar päeva tagasi leidsin hommikul liivalt ühe Tridacna, kes muidu oli ilusasti kivil istunud. Jalg oli täiesti kadunud ja selle avast paistis karbi sisemus. Karp ise oli pooleldi avatud, mantel kokku tõmbunud. Reageeris puudutusele ja tõmbus täiesti kokku. Järgmisel hommikuil sama lugu. Nüüd panin ta sumpa, kus keegi ei tohiks teda häirida. Õhtul oli veel pooleldi lahti, aga hommikul täiesti kinni. Lähemalt uurides leidsin karbilt selle isendi. Pikkust on tal umbes 2,5 cm. Kas ta tuli akvaariumist kaasa või kleepis ennast alles sumbas külge - mine tea. Alumisel pildil on paremal pool näha kaks sarve moodi tunnalt. Eemaldamise käigus on ta ka natuke viga saanud.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Nagu püramiidtigudest veel vähe oleks. Leidsin karbi jalga puhastades veel sellised elukad
Vaevalt need mingid head tegelased on. Kas mingid lameussid vms.
Oskab ehk keegi täpsemalt öelda kellega tegu.

Need peaksid olema kahjutud harjasussid Eurythoe sp. Karpidega neil otseselt seost pole, otsivad lihtsalt sobivat peidupaika. Arvatavasti on sul neid ka mujal kivde all peidus.

Vt. näiteks http://www.reeflounge.com/showthread.php?t=28811

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Minul samasugused harjasussid, kuid karbi juures pole neid küll märganud