albert kirjutas:
Kalad võivad surra massilise nakatumise puhul otseselt kurnatusest, kuna parasiidid imevad toiduks nende kehamahlu. Tavalisem on siiski surm mingi sekundaarse bakteriaalse nakkuse tõttu, mis on tingitud haigusetekitajate sissetungist parasiitide tekitatud haavandite kaudu. Kuna kala organism on parasiitide rünnakust nõrgestatud, on ta vastuvõtlikum ka kõikidele muudele võimalikele haigustele.
Maria oleks õige isik, siin selle kohta sõna võtma.
hei! vabandan, et alberti postist nii palju aega möödas aga ehk on tulevikus kellelegi jutust abi. kunagi sai mereveekalade haigustest üht-teist loetud, jagan teistega ka:
ich-tüüpi parasiitide (tuntud kui "white-spot disease") elutsükkel käib kolmes staadiumis - arengustaadiumis vastsed, kes langevad akvaariumi põhja ja veedavad seal 24-48h (sõltub vee temperatuurist, mida kõrgem temp., seda kiirem tsükkel), edasi on nn. free-swimming staadium, kus vastsed tõusevad põhjast ka keskmistesse ja ülemistesse veekihtidesse (jällegi 24-48h) ja edasi kinnitumisperiood, kus parasiidid leiavad endale peremeesorganismi ja kasutavad seda toitumiseks ja paljunemiseks (jälle 1-2 ööpäeva), edasi hakkab ring jälle otsast peale - "vanad" parasiidid surevad, nende vasted langevad peremeesorganismi küljest põhja. ich-tüüpi parasiitidest on võimalik vabaneda ka ilma medikamentideta aga see eeldab kolme karantiinianuma olemasolu, iga 24h tagant tõstetakse nakatunud kalad eelmisest anumast ümber järgmisse, kasutuses olnud anum ja järgmisse anumasse tõstetavad seadmed (soojendus, aeraator) desinfitseeritakse. niimoodi saab selle ringluse katkestada ja kui esimese ringi parasiidid surevad, on selleks ajaks, kui nende vastsed hakkavad peremeesorganismi otsima, kalad juba uude anumasse tõstetud. kahest ringist üldiselt piisab, et täpid täielikult kaoksid. seda sai kunagi klouni peal proovitud, toimis küll.
bakterinfektsioonide puhul (igasugused kilejad ja/või piimjad laigud, valgete servadega haavad), kasutatakse vastupidiselt soolavannidele mageveeakvaariumi kalade puhul, mereveekaladel magevee vanne. selleks võetakse 1/3 akvaariumivett (soolast siis) ja 2/3 vähemalt 24h seisnud magedat vett (osmoosi ei soovita, see võib ettearvamatult käituda), haiged kalad tõstetakse "vanni" 5-15 minutiks 2-3 x päevas kuni 5 päeva järjest. tundlikumad liigid lühemaks (5 min), vastupidavamad pikemaks (kuni 15 min) ajaks. nb! anum katta kaanega, mõned tüübid üritavad sellest kindla peale välja hüpata.
kuna seda viimast varianti pole ma praktikas ise kunagi katsetanud, siis soovitaks igaks juhuks jätta see n.ö. "viimaseks võimaluseks", kui kõik muu proovitu pole aidanud.