meri.akvarist.ee

Andke head nõu, millega koralle toita! Senini kasutasin Saliferti Coral Food-i, aga kahjuks lõpetas Seame sellega kauplemise. Nüüd oleks vaja midagi asemele leida. Millega teie neid toidate, kui üldse toidate? Mul on põhiliselt pehmed korallid, ka paar suurepolüübilist kivikoralli.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Hei Albert,

paistab, Harley on Sul juba ammust aega kuuri all, et nii raskeid küsimusi esitad. Minu kasinad teoreetilised teadmised ütlevad, et enamus fotosünteetilisi koralle piisava valgustustugevuse korral lisatoitaineid nagu ei vajaks. Piisaks nagu valgusenergiast, süsihappegaasist ja normaalses akvaariumis leiduvast lahustunud ja hõljuvast orgaanilisest ainest. Kuid siiski, ei tea kas minu akv. on liialt toitainetevaene, kuid oma aktiivselt toituvaid LPS koralle toidan 2–3 x nädalas, palja silmaga on näha, et see hästi mõjub. Toidan, millega oma kalugi – mingi proteiine sisaldava kuivtoiduga, peamiselt pool tundi peale valguse väljalülitamist, mil polüübid laialt avatud. Mul on ostetud ka paar spets. korallitoitu, nimelt Marine de Lux, H&S toode, kujutab endast vees lahustunud aminohapete ja süsivesikute segu. Teine toit fütoplanktoni asendaja, AQATIM (www.kroonaqa.com). Mõlemad peaksid olema maailmaklaasi tooted, kui ise praktiliselt neid ei kasuta. Võimalik, et laiskusest.
Ükski minu tuttavatest Saksa korallikasvatajatest korallide lisatoitaineid ei kasuta.
Arvan et Saliferti Coral Food on asendatav Marine de Luxiga.

Tervitades,

Sassa

Laiskus on väga taunimisväärne, kuid eile õhtul lisasin portsu Aquatim´i. Positiivne tulemus on palja silmaga nähtav – palju rohkem avanenud polüübid korallidel, ka päeval. Nüüd peaks minus nii palju virkust leiduma, et seda taha tuima järjekindlusega õhtust õhtusse, kuust kuusse, nagu riffiakvaristikas kohane.
Kuu pärast võite küsida: kuda läheb Sassa?

Tervitus

See AQUATIM paistab päris hea kraam olevat. Sattusin ühe mehe lehele, kes oli seda ja ühte teist sarnast konkureerivat toodet analüüsida lasknud, mispeale tal mõningad jamad tekkisid.

Ei ole veel leidnud kohta, kust seda Interneti kaudu osta saaks. Enamik kauplusi, kus seda pakutakse, kas ei müü on-line või siis ei müü välismaale. Või kui müüvadki, siis mitte krediitkaardiga. Imelik, miks sakslased teistega võrreldes nii ettevaatlikud, et mitte öelda paranoilised, on?

See-eest leidsin ühe suurepärase saksakeelse foorumi http://www.meeresaquaristik.de/html/hauptteil_neu_forum.html. Ei ole veel jõudnud süveneda, aga esmapilgul paistis seal palju asjalikku inffi olevat.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Hommikust Albert

Mõtlesin just Sinu peale, ja just Aqatim oleks Sinule sobivaim.
Saksast olen seni ainult mõni kord kaupa või kirjandust kohale tellinud. Alati olen maksnud pangaülekande 360.- EEK + käibemaks. Jama.
Kaupa olin toonud põhiliselt ise kohal käies, 3x laevaga, 3x lennukiga.
Nimetatud foorum on kindlasti Saksa parim, ka kauplus Bremeni lähedal on üle Saksa kuulus. Vaata ka www.meeresaqaristik.de on line shop´i. Olen Micheli juures käinud kolm korda.
Veel on hea http://www.korallenriff.de/, vaata leksikoni ja Aqua-Bilderbuch´i. Kena, väike ja Ballingmeetodi viljeleja kodukas www.miniriff.de
Et oleks nagu arenemisruumi???

Sassa

Laias laastus võib vist müüdavad korallitoidud jagada kaheks, ühed, mis sisaldavad planktonit (kas siis füto-, zoo- või mõlemat, siia kuulub ka Aquatim) ja teised, mis seda ei sisalda. Muud komponendid, nagu küllastamata rasvhapped (HUFA), vitamiinid, amiohapped, süsivesikud jms., paistavad neil samad olevat. Erinevused on muidugi eri ainete kontsentratsioonides. Mulle on jäänud mulje, et planktonit sisaldavaid soovitatakse eriti nendele, kes tegelevad selgrootute vastsete ja kalamaimude kasvatamisega.
Ei ole eriti uurinud, aga ehk keegi oskab peast öelda, kui oluline on plankton korallide söögilaual?
Seda minagi räägin, et täielik jama. Krediitkaardiga ostes ei pea vähemalt pangaülekande eest maksma.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Täpselt nii Albert,

Korallitoidud on põhimõtteliselt kahte liiki.
Esimesed sisaldavad ainult veeslahustunud toiteaineid, põhiliselt aminohapped, süsivesikud (suhkrud) ja muud lahustunud lisandeid.
Teine grupp sisaldab toidukomponente põhiliselt väikeste osakastena, võiks öelda hõljumina, suspensioonina. Zoo- ja fütoplankton, või nende asendajad on toitesegus osakestena.
Põhimõtteliselt erinev on aga korallide toitumine nimetatud kahe toiduga.
Veeslahustunud toitaineid võtavad vastu pea kõik korallid, tõsi, mõned liigid vaevaliselt. See toimub arvatavasti difusioonitaolise mehhanismi toimel, otse läbi koralli välispinna.
Teistmoodi toimub aga toitumine planktoni osakestega, siin peavad koralli polüübid neid ise aktiivselt haarama. Seda võimet omavad aga mitte kõik liigid, kuid julgen väita, et enamus. Ka Sinu Sarco., Clavularia ilmselt ka Sinulariad.
Selgrootute vastsed on tavaolukorras suurepärane zooplankton korallide toiduks. Tean isiklikult kolleege, kes kasvatavad enda väitel selleks 30 garneeli, et need toodaks oma vastsete näol zooplanktonit?
LPS´d aga haaravad juba suuri toiduosakesi, minu Trachophyllia paneb korraga, nii 0,5 kuupsendimeetrit kala või krevetti pintslisse.

Tervitades,

Sassa

Probleem hakkas ennast huvitama, nii et tegin pisut "teaduslikku" uurimistööd.

Raku ülesehituseks vajaliku süsiniku päritolu järgi jaotatakse organismid autotroofseteks (CO2) ja heterotroofseteks (orgaanilised süsinikuühendid). Nende vahele jäävad veel auksotroofsed ja miksotroofsed organismid, kes kasutavad nii autotroofset kui ka heterotroofset toitumisviisi, neist esimesed vähem, teised rohkem. Vt. http://www.botany.ut.ee/~olli/al/al_pdf/intro.pdf

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole rõhuv enamus koralle mitte autotroofid, kes saavad kogu vajaliku toidu (energia) vees leiduvatest anorgaanilistest ainetest, tavaliselt sümbiootiliste Zooxanthellae vetikate fotosünteesi abil. Enamus koralle on viimase aja seisukohtade järgi siiski miksotroofsed, kusjuures heterotroofse toitumise osakaal võib erinevate rühmade vahel oluliselt erineda. Näiteks arvatakse, et sümbiootilised korallid saavad keskmiselt 20-50% oma toidust heterotroofse toitumise abil planktonist ja lahustunud orgaanilistest ainetest.

Mida korallid söövad?
Enamus koralle on karnivoorid ehk lihasööjad, kes toituvad vees leiduvast zooplanktonist. Rõhuv enamus zooplanktoni moodustavatest organismidest ilmuvad välja õhtul või öösel.
Samas enamus pehmeid koralle seevastu sõltuvad toitumise mõttes suuremas osas fütoplanktonist, vees hõljuvast detriitusest ja aeglaselt liikuvatest selgrootute vastsetest kui aktiivselt liikuvast zooplanktonist, mille püüdmiseks neil sobivad vahendid puuduvad. Sealjuures nad valivad toitu rohkem osakeste suuruse kui koostise järgi.
Kolmas peaaeguu kõikidele korallidele oluline toiduallikas on bakerioplankton, mis koosneb vees vabalt elunevatest bakteritest, aga ka muude mitmesuguste materjalidega, näiteks lima või lagunevad taimed, seotud bakterid. Detriitus, eosed, ujuvad munad ja muu taoline on tuntud ka pseudoplanktoni nime all.
Neljanda korallide toidu kategooria moodustavad vees lahustunud orgaanilised ained, mida nad omastavad otse rakkude membraanide kaudu. Paljud suuremate polüüpidega korallid nagu Cynaria ja Catalaphyllia on võimelised püüdma ja sööma ka suuremaid toidu osakesi, kaasa arvatud isegi väikesi kalu.

Korallide toitmine eesmärgiga anda lisa nende oma Zooxanthellae poolt pakutavale on omaette probleem, eriti kui akvaariumis on palju erinevaid liike. Siin on põhimõtteliselt kaks võimalust.
Esimene neist on valmistada universaalne toitesegu, mis sisaldab kõiki eelpool nimetatud komponente ja seda vette lisada ning lasta korallidel ise valida, mis neile meeldib. On enamvähem kindel, et sellise meetodi puhul tõuseb varsti nitraatide tase söömata jäänud toidujääkide mõjul.
Teine võimalus on õppida tundma oma korallide vajadusi ja läheneda neile individuaalselt toites neid pipeti või süstlaga tekitades nende ümber lokaalse toitainete "pilve". Muidugi tuleks eelnevalt kõik pumbad välja lülitada.

Millal korallid söövad?
Korallid omistavad toitu mitmel moel, mis aga kõik eeldavad, et polüübid oleks avatud, kas siis selleks, et polüüpides elunev Zooxanthellae saaks valgust, või siis aktiivseks "jahiks". Polüüpide avanemist ja sulgumist põhjustavaid tegureid on palju, näiteks, temperatuur, valgus, vee hapnikusisaldus, vee liikumine, toidu olemasolu ja hulk vees jne. Iga polüüp eraldi toitub seni, kuni ta isu täis saab. Nõutav toidu hulk sõltub liigist, elutegevuse nõuetest ja olemasoleva toidu hulgast. Looduses korallid toituvad aktiivsemalt öösel kui päeval, kuna pimeduse saabumisega vesi rikastub öise eluviisiga planktonist, mis on enamuse korallide põhitoit.

Samas on täheldatud, et korallid kohanevad akvaariumis hästi ka muutunud söögiajaga, kuna tavaliselt toidetakse akvaariumi siiski päeval. Korallid, mis looduses elavad sügavamas vees, sõltuvad rohkem aktiivsest toiduhankimisest kui madalas vees elunevad, kes suure osa vajalikust süsinikust saavad fotosünteesi abil. Kuigi mõned korallid "jahivad" planktonit ka päevavalguses, siiski enamuses avavad nad oma polüübid koos mürgiste nemotsüstidega ja toituvad aktiivselt just öösel.

Ideaaljuhul peaks akvaariumi keskkond olema võimalikult lähedane looduslikule, st. tuleks appi võtta automaattoitjad ja taimeritega juhitavad filtrid ning skimmerid, mis lülituvad toitmise ajaks välja. Või siis kasutada Sassa poolt soovitatud meetodit - käsitsi pool tundi pärast valguse kustumist.

See jutt sai kirja pandud saltaquarium.about.com materjalidele põhjal:
http://saltaquarium.about.com/library/weekly/aa020803.htm
http://saltaquarium.about.com/library/weekly/aa021603.htm
http://saltaquarium.about.com/library/weekly/aa022103.htm
Seal on ka antud kodusel teel valmistatava korallide universaaltoidu retsept

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Seedisin oma eelmist kirjutist... Peab vist tegema järelduse, et teoreetiliselt oleks õigem alustada toitumisahela alumisest otsast, st. fütoplanktonist, mis omakorda oleks toiduks zooplanktonile ja teistele filtreerivatele olenditele nagu igasugused ussikesed, käsnad jne. Zooplankton maitseb juba vist kõigile suurematele asukatele. Sellega oleks tagatud looduslik kooslus ja järjepidev toitumisahel. Muidugi, kõige õigem oleks ka fütoplanktonit ise kasvatada, kuid ise küll ei viitsi seda ette võtta. Kunagi proovisin Artemia vastseid kasvatada ja tuli isegi välja!

Muude toidukomponentide lisamise vajalikkuses kipun kahtlema, sest kalade toidust peaks neid küllaldaselt üle jääma. Vähemalt minul, kuna naine ähvardab igasuguste sanktsioonidega, kui peaksin kalu natuke vähem toitma

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tervitus...

Korallide toitumine on väga keeruline ja ilmselt kuni viimase ajani mitte lõpuni selge.
Korallide toit koosneb vähemalt neljast komponendist
1. Sümbioos zooxantellidega
2. Vees lahustunud orgaaniliste ja anorgaaniliste otsene omandamine.
3. Ühendite korduvkasutamine
4. Bakrerid ja ainueraksed. (Hõljum)

On teada, et fotosünteetiliste korallide toidust moodustub põhiosa sümbioosivetikate (zooxantellide) toodetud “toit” – glükoos, glütseriin, aminohapped jne., mis koralli rakkude poolt otseselt ülevõetakse. Tavaliselt üle 90%, näit. Stylophora pistillata´l on mõõdetud 96.6% toidust.
Siit siis koralli primaarne toiduaine on tegelikult taimedele (vetikatele) mõeldud toit. Valgusenergia ja süsihappegaas eelkõige, lisaks veidi “väetist” tavamõistes, lämmastik, fosfor jne.
Ei arva, et peaks koralliakvaariumisse just superfosfaati ja nitroammofoskat lisama, seda kraami on tavaliselt ülekülluses, ka CO2 piisab. Meie puhul on limiteeriv faktor ainult valgusenergia.
Vees lahustunud orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete hulk on meie poolt juhitav. Lisame ju Ca, Sr, jne., orgaanilisi aineid lisame kas kaudselt kalatoiduga, mille jäägid bakterid ümber töötlevad ja neist paju kasulikku toodavad. Saame lisada ka laialt reklaamitud kunstlikke korallitoite, millede põhikomponendid on suhkrud ja aminohapped. Näit. Marine de Lux.
Korduvkasutamine (Recycling) on samuti keeruline protsess, mis osaliselt kattub zooxantellide sümbioosiga.
Bakterid ja ainuraksed on samuti iga akvaariumi tavaasukad, elavad ja toituvad näit. kalatoidu jääkidest. Võib kasutada kunstlikult kasvatatud planktonit või lisada Aquatim´i taolist planktoniasendajat.
Järelikult kui valgusega on asjad korras, pole korallide lisatoitmine enamuses hädavajalik.
Siiski ei tohi unustada, et toidu vajadus (söögiisu) ainult tervetel loomadel.
Kindlasti pole vaja vedelate korallitoitudega toitmisel pumpasid välja lülitada. See toit mõjub pikema aja jooksul, 12 tundi kohe kindlasti. Selge, et suurem osa toidust langeb bakterite saagiks, need ja nende ainevahetusproduktid lähevad aga jälle “asja” eest. Samal ajal toimib paralleelselt toitainete eemaldamine flotaatori tööga, osa langeb välja mittelahusuva sedimendina jne, jne.

Ühesõnaga, paras segadus.

Sassa