Hindadest on siin korduvalt juttu olnud, vt.
/404.html.
40 kg kive võimaldaks luua täiusliku rifiakvaariumi (kalad, segrootud, kivikorallid). Alustada võib ka vähemaga, näit. 20 kg-ga ja kaladest põhjustatud biokoormuse suurenedes hiljem kive juurde lisada. Nagu siin on mitmel korral öeldud, sõltub võimalik max kalade hulk eeskätt mitte niipalju akvaariumi mõõdetest, vaid just kivide hulgast. Niikaua, kui sa pead ainult kalu, ei ole kivide hulk ehk nii kriitiline, küll aga juba kreveti jaoks. Kaladest veel niipalju, et mõned ilusad kalad, nagu mandariin, toituvad reeglina ainult kividel ja liivas pesitsevatest "sitikatest", ja kui kive on vähe või pole neil piisavalt elu, siis surevad nad paratumatult nälga.
Tänapäevaste arusaamade järgi peaks mereakvaariumi põhilisteks bioloogilisteks filtriteks olema ainult elav kivi ja elav liiv. See väldib nitraatide kogunemise, mis on kahjulik segrootutele ja korallidele. Igasuguseid shvamme, biopalle ja muid poorseid materjale sisaldavaid filtreid tuleks vältida, eriti siis, kui nad puutuvad kokku hapnikurikka õhuga (nn. wet/dry filter). Sellised asjad on head nitraaditekitajad, kuid konkureerivad kivide ja paksu liivakihiga (DSB), kus nitraadid kohe ka samas likvideeritakse, st. muudetakse gaasiliseks lämmastikuks, mis lendub veest. Kivid ja DSB ei ole effektiivsed teiste poolt toodetud nitraatide ümbertöötlejad.
Postitatud: 19.08.05 01:04 
)
Minu oma kasvas kahe aastaga nii suureks, et ei mahtunud 450-liitrises (percula 120) enam hästi ringi pöörama.
Ise mõtlesin ma nii, et ostaks elava kivi ja kõik asjad ära ja siis laseks sisse mõne pisikese kala (klouni näiteks) ja siis vaataks, kuidas asjad edenevad ning alles siis tooks mõne uhkema kala. 
Lugesin, et peaks sobima, aga Eesti keelset nõu kuulöaks ka hea meelega. 
