Oleneb ka sellest, mida tugevuse all silmas peetakse. Üldiselt akvaariumi puhul on olulisim paindetugevus, millel ka Sassa argumendid põhinevad. Pinna-, löök-, surve-, tõmbe- ja muud tugevused on hoopis teised mõisted. Lisaks klaasi paindetugevusele on väga oluline ka klaasi servade töötlus, kuna just seal olevatest mikropragudest saab klaasi purunemine alguse.
Teine asi on ka ohutus, mis kahtlemata on lamineeritud klaasil suurem, kuigi arvuliselt on seda vist väga keeruline mõõta.
Sassa viidatud valem, kus on sees klaasi paksuse ruut peegeldub ka klaasi paksuse arvutamise kalkulaatoris
http://www.fnzas.org.nz/uploads/media/GlassThicknessCE_02.xlsväljas E15
=E14^2*1920000/(E20*E12^3), mis väljendab turvateguri valemit, etteantud külgklaasi kõrguse (E12), laiuse ja paksuse (E14) puhul. E20 on konstant, mis väljendab kõrguse ja laiuse suhet. Kui klaasi paksust suurendada kaks korda, suureneb turvategur neli korda.
Kalkulaatoris kasutatud valemid on pärit Warren C.Youngi raamatust
Roark's Formulas for Stress and Strain. Klaasiga seonduv teooria on lehtedel, mis algavad
<> .