meri.akvarist.ee

Lugesin siin foorumis mereveeakvaariumi hooldamisest. Aga ühele küsimusele ei leidnud vastust (või jäi kahe silma vahele).
Niisis - kas ja kui tihti peab tegema suurpuhastust mereveeakvaariumis? Olles ise pidanud mageveeakvaariumit 15 aastat ja minu kogemus on näidanud, et vastavalt akvaariumi suurusele tuleb seda teha ühe kuni kahe aasta tagant.
Ja mis saab suurpuhastuse ajal korallidest ja elavast kivist?

Hmm, huvitav küsimus

Minu arvates tuleks siiski sellistest suurpuhastustest hoiduda, mille käigus peaks kõiki kive liigutama. Kivide ümberasetamisega satuvad nad paratamatult teistesse valgustus- ja voolutingimustesse, mis tähendab, et osa elusorganismidest sureb ja osad peavad uutele tingimustele vastavalt ümber kohanema. Lisaks veel loomade ja kalade stress, mis sellega kaasneb. Sisuliselt on see juba võrreldav uue akvaariumi käivitamisega.

Parem oleks siiski teha regulaarselt väikesi puhastusoperatsioone nagu põhja sifoonimine ja veejoaga kivide puhastamine. Vajadusel ka käsitsi kividelt vetikaid eemaldada. Ülse on soovitav käsi ilma erilise vajaduseta akvaariumi mitte toppida, seega siis, mida vähem, seda parem.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tänud vastuse eest.

Tahaksin ka ise mereveeakvaariumit pidama hakata. Soov on tekkinud peale seda, kui olen saanud soojamaa reisidel kõvasti snorgeldada.
Kas keegi on ka ise kuskilt lõunamaa vetest elusaid kive üritanud tuua Seda mitte sellepärast, et see finantsiliselt soodsam oleks, vaid pigem oleks see siis kui suveniir, mingi tükike kohast, kus oled käinud (selle kivi väärtus ei oleks ju siis rahas mõõdetav). Kuid ega selliseid asju vist väga maalt välja viia ei lubata, kuigi tegemist pole korallidega.

Ainus asi, mis mulle uurides mereveeakvaariumite pidamise kohta halva uudisena tuli on see, et kalu saab väga minimaalselt umbes 700 l (kuna suurem ei ole hetkel võimalik) akvaariumisse panna.
Või on siiski mingi võimalus olemas, et korallriffi liigirohkust saaks ka eksponeerida sellises akvaariumis Mitte et tahaks mingit kalasuppi sinna teha(see aeg on üle elatud) aga võiks meenutada ehtsat korallriffi elu.

Tore, et huvilisi juurde tuleb, eriti selliseid, kes ikka ka praktikas tahaksid kätt proovida.

Nende kivide reisilt kaasatoomisega on vist jah nii, et enamikes maades on see keelatud tegevus, st. isegi kivi merest väljatoomine on juba kuritegu.

Kalade hulga suhtes on nii ja naa. Mingi vanaaegne rusikareegel lubas vist 1 cm 10 liitri vee kohta. Seda aga ei tule kindlasti kohe aksioomina võtta. Esiteks on tehnilised vahendid kiiresti arenenud ja tänapäeva skimmerid võivad ka suure biokoormusega toime tulla. Neid võib ju valida praktiliselt suvalise võimsusega ja kui ühest ei piisa, võib neid ka mitu olla. Teiseks, palju oleneb kalade suurusest, kuna nende elutegevuse jääkproduktid on võrdelised nende massiga, seega kaks korda pikem kala produtseerib teisest tõenäoliselt 5-8 korda enam kahjulikke aineid. Kolmandaks, palju oleneb ka kalade toitmisest. Hiljuti just lugesin, et kui kalu toita 20 korda päevas, siis nad ka söövad 20 korda. Mõned toidavad kalu korra üle kolme päeva, mina ise kaks korda päevas. Muidugi oleneb söötmise sagedus ka kala liigist, mõned kiire ainevahetusega kalad võivad muidu ära surra, kui neid tihti ei toideta.

Üldiselt peaks alustama tagasihoidliku kalade hulgaga ja jälgida, kuidas vee kvaliteet koormusele vastu peab. Kui kõik on korras, siis mõne aja pärast võib neid juurde lisada jne. Kui akvaariumi vastupanuvõime piir on ületatud, siis peab kas kalade hulka vähendama, suurendama filtreerimisvõimsust (kivid ja mehaanilised filtrid) või siis hakkama mõtlema suurema süsteemi peale. Tuntud ameerika korallispetsialist Eric Borneman soovitas algajatele alguses hoolega kaaluda, siis minna poodi ... ja osta kaks korda suurem akvaarium, kui oli poodi minnes kavas.

Väga hea meetod vee hulga, ja seega ka kalade hulga, suurendamiseks on võimalikult suure refuugiumi lisamine akvaariumile. Lisaks kaladele ja korallidele vajaliku zooplanktoni kasvatamisele saab seal edukalt igasuguseid põnevaid makrovetikaid kasvatada, mis aga ei õnnestu akvaariumis endas, kuna seal süüakse need kohe ära. Omast käest võin öelda, et refuugiumi elu jälgimine pakub sama suurt naudingut ja põnevust kui põhiakvaarium. Mul hakkas seal ühest kivist kasvama vähemalt 20 eri vetikat, viimasest tegin pildi just täna.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

700 liitrisest väiksemas akvaariumis annab küll kalu pidada...Näiteks Maria akvaarium on 81 liitrine, ja seal on kaks klouni(uuemat infot ei tea )

Kalu saab muidugi pidada, küsimus oli vist selles, et kas on võimalik akvaariumis luua samasugust pilti nagu looduses, kus rifil ujub ringi terve parv suuri kalu. Kahju, aga vaevalt, et see koduakvaariumis õnnestub.

Eks põhimõtted ole samad kui mageveeakvaariumis, ainult et nõuded vee kvaliteedile ja sellest tulenevad piirangud on karmimad.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tegelikult ei tahakski nii väga suurtest kaladest parve, vaid paar suuremat ja keskmist isendit ja siis palju erinevaid väikseid liike. Sest tihtipeale on just väiksemad isendid huvitavamad. Ühesõnaga, et fauna oleks kirju.
Loomulikult olen ma sellega täiesti nõus, et alustama peab mõne üksiku liigiga. Lihtsalt hea teada kuhuni 700 l puhul areneda saab.
Kuna ma ei tea mereveeakvaariumitest midagi rohkemat, kui foorumitest loetu, siis tekkis veel küsimusi.
Kas mereveeakvaarium peab paiknema majas kindlas ilmakaares, näiteks põhjaküljes (nagu on soovituslik mageveeakvaariumil, et otsene päikesevalgus peale ei paistaks)
Kuna ma enne remonti ei soetaks endale mereveeakvaariumit, siis oleks veel aega otsida sellele majas parim koht. Kuigi praegu oleks soov panna see lõunakülge, sest sinna sobiks see nii asetuselt kui ka kandekonstruktsioonide poolest. Eeldan, et umbes 700 l akvaarium ei kaalu mitte 700 kg vaid koos akvaariumi, kõige sisustuse ja tehnikaga vähemalt 1 t.
Ja veel - mida on kogemused näidanud? Kas on suureks abiks see, et akvaariumi lähedale on viidud vesi ja kanal.
Mitte et oleks loomult laisk, aga hetkel enne remonti oleks see võimalus olemas ilma eriliste lisakulutusteta.

Suurte ja väikeste kalade jm. loomade koos pidamisel on ka mereakvaariumis alati see risk, et keegi nahka pannakse.

Võrreldes kalade hulka looduslikul riffil ja akvaariumis tuleks arvestada, et looduses tuleb iga riffi ruutmeetri kohta hulk kuupkilomeetreid vett avameres/ookeanis, mis tomib puhvrina, lahjendab igasugused nitraadid/fosfaadid jne. Kodus saab seda teatud määral simuleerida suure refuugiumi abil, mis lihtsamal juhul võib olla lihtsalt üks veetünn, mis akvaariumiga ühendatud.

Erinevad kalaliigid on erineva eluviisiga. Lihtsamalt kohanevad akvaariumiga need, kes on ka looduses paiksed. Nt. klounid istuvad oma anemooni sees või selle läheduses kogu elu. Mõni muu valvab/kaitseb oma kivinukki või koralli ja kaugemale ei lähe. Samas on pelaagilisi kalu, kes kas parvedes või üksi suurtel territooriumidel ringi ujuvad. Need kohanevad halvemini.

Mis putub akvaariumi asukohta, ei ole see minu arvates nii kriitiline kui magevee puhul. Põhinõuded on samad, s.t. stabiilne alus ja vaiksem koht, kus pidevalt keegi ringi ei konda. Päike ei ole probleemiks, kui õnnestub temperatuuri tõusmast hoida: mereakvariumis on enamasti liiga vähe valgust (võrreldes troopikaga) ja päike paneb korallid ja vetikad kenasti kasvama. Kuidas suhtuvad troopilised loomad meie valgetesse suveöödesse, ei tea. Kardinad vajadusel abiks.

Torustik oleks abiks, 700l akvaarium vajab päevas hea mitu liitrit vett aurumise kompenseerimiseks. Veevahetuste kohta on liikvel hulk vastukäivaid teooriaid. Igal juhul ei ole mõtet nii suures purgis paari liitri kaupa vahetada ja 10% vahetus oleks juba 70l ehk kesmist mõõtu vaat, mis kah ruumi vajab.

See on jah kõige lihtsam ja odavam meetod. Nagu ma aru sain, on tegemist oma majaga, kus ikka leiab mingi nurgakese, kuhu vajalikud mahutid paigaldada, kasvõi keldrisse, sooja garaazhi, sahvrisse või sauna lava alla, kus mul endal aurustumise kompenseerimise vee mahuti asub. Kui ruumi on, võib vee mahu kasvatada mitmekordseks akvaariumi mahuga võrreldes. Sellega kaasnevad kulud on suures osas ühekordsed (mahutid, torustik, pumbad, sool), kuid võimaldab akvaariumis tunduvalt suuremat koormust lubada. Muidugi võib juhtuda, et suure koormuse tõttu on vaja ka rohkem vett korraga välja vahetada.

Kahjuks mul endal puudub kalaparvede pidamise kogemus. Paljude liikide kohta on öeldud, et neid võib akvaariumis pidada ainult ühekaupa, kuna muidu hakkavad kiusama sama värvi või kehakujuga teisi isendeid. Eriti halb on selliste kalade puhul kahe samaliigilise ja samasoolise isendi variant, kui neid on rohkem, siis läheb läbisaamine juba lihtsamaks. Siin peab kindlasti enne kalade muretsemist asja põhjalikult uurima. Peaks vältima territoriaalseid ja muidu teiste suhtes agressiivseid liike nagu Blue Devil Damsel (Chrysiptera cyanea), või siis tuua need juurde hiljem, kui teised on juba akvaariumiga kodunenud.

Igatahes soovin Freedom1-le edu ja ootan põnevusega edasist asjade käiku. Eriti kalaparvede osas.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!