Aeroobse ja anaeroobse tsooni tekkimine ja nende ulatus sõltub eeskätt substraadi vee läbilaskevõimest. Poorsemas (jämedakoelisemas) keskkonnas on need kihid paksemad ja nende pind- ning ruumalad suuremad.
Elava kivi juures on veel oluline nende kahe kihi otsene kokkupuutumine ehk lähedus, inglise keeles
proximity, mis tagab tunduvalt effektiivsema nitrifitseerimise/denitrifitseerimise protsessi. Kui meil oleks teoreetiliselt võimalik tekitada sama bakterite hulgaga mõlemad tsoonid, kuid eraldi asetsevatena, siis oleks summaarne effekt tunduvalt väiksem.