meri.akvarist.ee

Pärast kivide ja liiva sissepanekut hakkab sul lämmastikutsükkel pihta. Selle arenemist saad hinnata mõõtes NH3/NH4, NO2 ja NO3 väärtusi. Tüüpiline tsükkel näeb välja selline, nagu alloleval graafikul näha.



Pärast NO3 nullile lähenemist või natuke enne seda hakkavad sul klaasile ja liivale pruunid vetikad tekkima. Pärast nende kadumist on järjekorras rohelised vetikad. Kui ka need kaovad, siis on akvaarium korralikult sisse töötanud. Palju see aega kõik aega võtab, seda ei oska keegi ennustada, aga kuu aega kindlasti. Kogu selle aja jooksul ei ole vaja akvaariumi toita, ka pole erilist mõtet mingeid poes müüdavaid stardikomplekte kasutada. Kõige parem, kui akvaarium küpseb kivides oleva elu baasil. Seda muidugi, kui seal seda elu on. Valgustusega ei ole mõtet praegusel etapil liialdada, sinine võiks põleda kuskil 8..10 tundi ja prose lisaks päeva keskel 6..7 tundi.

pH võiks püüda viia normaalväärtuseni 8,1..8,3. Mõõtma peaks alkaliniteeti (seda, mida KH nimelise testiga mõõdetakse). Ma meelega ei ütle KH, kuna test seda, st. karbonaatkaredust, tegelikult ei mõõda. pH tase sõltub alkaliniteedist ja CO2 sisaldusest vees. Tuba, kus akvaarium asub peaks olema hästi õhutatud, et CO2 tase õhus võimalikult väike oleks. Siis õnnestub aktiivse vee liikumisega ka vees olevat CO2 taset alandada ja pH-d tõsta.

Ca ja Mg tasemeid võiks ka kontrollida, olgugi et Tropic Marin Pro soolas peaksid need vajalikul tasemel olema.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Aitäh!
Jupimaad targem,homme hakkan mõõtma !

Hei!
Suurel halogeniit prosel läks kas pirn või drossel läbi,kas võin ajutiselt kasutada mingit suvalist 150W ehitusproset?
Kiire aeg ja momendil akva natuke üle nädala käinud ilma proseta juba.
Sinine valgus toeks,aga see ei kompenseeri kuidagi ju fotsünteesi puudujääki!

Aga mis sul seal praegu sellist on, mis fotosünteesi vajaks? Kivid saavad ka selle sinise valgusega hakkama.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Ok,aga oma eelmises postis väitsid,et prose võiks põleda päeva keskle 6-7h!?
Põles siiani siis tühja?

Muidugi on parem, kui tingimused vastavad looduslikele. Nii võivad näiteks kividest hakata kasvama mitmesugused makrovetikad, mis tõesti vajavad tugevamat valgust. Aga ka looduses esineb pilviseid ja tormiseid päevi, kus päikest sugugi näha pole. Ma tahtsingi tegelikult öelda, et sinu praeguses seisus akvaariumiga ei juhtu midagi hullu, kui lühiajaliselt põleb ainult sinine valgus. Bakterite koosluse tekkimisele tugeva valguse puudumine suurt mõju ei avalda, samuti ei armasta lilla lubivetikas eriti tugevat valgust.
Pikemas perspektiivis on muidugi asi teine. Normaalne elu saab tekkida siiski ainult normaalsetes tingimustes. Kokkuvõttes, katsu valgusti kas parandada või uus hankida, aga pabistamiseks ja eriliseks kiirustamiseks ei ole ka põhjust.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Aitäh,asendan valgusti nädalajooksul!

Aga kas ajutiselt tavalist ehitusproset 150W võib panna?
Juhul muidugi,kui neil on üldse karastatud klaas.
Mis siis toimub?Kas värvispekter viletsam ja silmale pilt ainult koledam või fotosüntees jääb nõrgemkas ja põhjaelukatele valgus mitte piisav?

Kahjuks ei olegi näiliselt lihtsale küsimusele nii lihtne vastata.

Universaalne vastus oleks, et oleneb sellest, kes sul akvaariumis valgust vajavad. Aga selline tüüpvastus tavaliselt kedagi ei rahulda ja tekitab vaid trotsi. Jätaksin praegu sinu konkreetse akvaariumi tahaplaanile ja vaataksin asju laiemas kontekstis.

Kuna ookean on suhteliselt sügav, siis eri sügavuses elunevad asukad on kohanenud muu hulgas ka just konkreetses sügavuses valitsevate valgustingimustega. Ei taha kahtluse alla seada kellegi koolifüüsikast pärit teadmisi, aga nii meeldetuletuseks, et valge valgus koosneb tegelikult paljudest eri lainepikkusega elektromagneetilistest kiirgustest (värvustest), mida meie silm ja aju summeerivad ja subjektiivselt tajume valgusena, millel värvus puudub. Nimelt merevees neelduvad pikemad lained (punased) tunduvalt intensiivsemalt, kui lühikesed (violetsed ja sinised). Seetõttu on sügavamal kasvavad organismid orienteerunud rohkem sinisele valgusele.

Valguse värvust hinnatakse Kelvini kraadides ja see arv näitab, et sellist valgust kiirgab absoluutselt must keha (füüsikas kasutatav fiktsioon, mida reaalsuses ei eksisteeri), kui tema temperatuur on just selline nagu ta on. Kuna hõõguva keha spekter on pidev, st. seal esinevad suuremal või vähemal määral kõik nähtava spektri kiirgused, siis rangelt võttes ei tohiks diskreetsete spektritega valgusallikate nagu luminofoortorud, LED-id, laserid jt. värvustemperatuuri Kelvini kraadides väljendada. Praktikas kaubandulikel eesmärkides seda aga siiski tehakse. See selleks... Mida suurem on valgusallika värvustemperatuur, seda sinisemana ta inimsilmale tundub, ja vastupidi, mida väikem K arv, seda punasem.

Kuna tavaliselt on harrastaja akvaariumis paljudest eri sügavustest pärit elukaid, siis ka parema tahtmise juures pole võimalik neile optimaalse värvustemperatuuriga valgust anda ja tuleb minna kompromissile. Madala vee organismidele on parim 5000..7000K (pilvitu taevaga päikesepaiste), alates mõnest meetrist juba 10000K jne. Kuna tegemist on nagunii kopromissiga, siis tulevad küllalt olulise tegurina mängu veel omaniku esteetilised eelistused.

Nende tavaliste halogeenpirnide värvustemperatuur on kuskil 3000..3500K, mis ei ole "keskmisele" mereakvaariumile eriti sobiv. Küll aga võib see olla sobiv mõnedele madalas vees ja kividel kasvavatele vetikatele. Ma isiklikult seda varianti ei soovitaks, aga võid ju proovida ja anda tulemustest ka teistele teada anda.

Kuidas sul muidu asjad akvas üldse arenevad? Oleks hea mõnda pilti vaadata!

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Tänud taaskord pika ja hariva vastuse eest!
Sellest siiski piisab,et ei hakka eksperimenteerima,asemele läheb õige halogeniitpirn siiksi.Effexis peaks neid kindlasti saada olema.

Üldine elu on selline,et klaasil sibavad aegajalt mõned paarimillimeetrised sitikad,põhjas näinud kuni 1cm pikkust sajajalgset ringi laskmas.On nad head või halvad,pole ausalt aimugi!
Roheline vetikas suht vohab,on klaasil,kividel ja tehnikal.
Paar kivikamakat siiski täiesti elutud,ju sain läbu ka sekka,sellest võib lugeda teemas "sekeldused Tallinna poodidega".
Kuna kohe õiget kivi kogust ei leitud,siis järelikult leiti asemele miski jama.Vabandan,kui eksin.

Pildimaterjali panen homme ja veenäidud lisan ülehomme!

Lubatud pildid siis!
Esimene on mõned nädalad tagasi,kui tekkisid kividele sellised "punased paljandid".Tänaseks on need kadunud!



Järgnevad 3 pilti on tänasepäeva seisuga:

Pole paha!

Need pikad vetikahabemed võiksid kividelt käsitsi eemaldada. Pole vaja jätta neid vette lagunema.
Teine asi, see jämeda voolikuga mullitaja on täiesti ülearune. Täpsemalt siis voolik ja mullid. Pump ise on vee ringiliigutamiseks hea. Kui on vaja voolu kuhugi suunata, siis selleks võib kasutaba mingit lühikest painutatud toruotsa või lühikest voolikujuppi. Hapnikupuudust sul karta pole vaja, sest selle eest hoolitseb skimmer. Kui sul ka skimmerit ei oleks, siis piisaks isegi sellest, kui Tunze streami juga veepinnale suunata.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Selle mullitaja tõttu prose läbi läkski!
Tuli mõte,et veaks vooliku akva tagaseinast,kivitetagant otsast otsa.
Väikesed augud sisse voolikule ja ots kinni.
Tekiks kena õhukardin.
Hoidsin näppu katseks vooliku otsas,aga kuna augud olid liiga väikesed,siis ei mullitanud seal midagi ja mullitaja rootoris tekkis vist ülekoormus,igatahes lõi rikkevoolu kaitsme välja.Samal ajal töötas ka suur prose ja sinised lambid.
Lülisin uuesti kaitsme sisse ja kõik muu töötab,peale prose.
Siiani täpselt ei tea,kas bulb läks läbi või drossel,pole aega ka olnud.
Vioolikus tänaseni augud tegemata ja prose õhtal-selline mõtetu kogemus siis

Veel küsimus.
Esimene kord,kui korgid läbi lasin,hakkas skimmeri vahelt vett immitsema,kiiresti immitses.Ok,pumbad värgid tööle,kõik korras jälle.
Nüüd täna sai tehtud loomkatseid ühe vana ja kahtlase elektriseadmega(mitte akvas loomulikult:D) ja jälle korgid lännud.
Skimmeriga kõik korras,midagi ei ajanud vahelt välja.
Umbes tund hiljem lasin uuesti korgid läbi ja vett tuli jälle kiirelt ja palju skimmeri vahelt,täpsemalt siis kuskilt sealt kahe peenema püstise kolvi vahelt.
Millest selline asi juhtub,et kord tuleb ja samas mitte?

Mõtlen just seda,et kui ise olen maal näiteks ja elektrikatkestus tormi vms. näol,kas siis terve akva jookseb tühjaks?Ja nivoohoidja pumpab kapialuse vee ka akvasse ja see ka omakorda põrandale?

Oskab keegi nõu anda?

Kui sealt kahe toru vahelt ajab skimmeri pumba seiskumisel vett välja, siis tõenäoliselt tuleb see õhuvoolikust, mis on ühte otsa pidi ühendatud pumbaga ja teine ots on lahtine ning tavaliselt toodud üles just läbi nende kahe püstise toru vahel oleva avause. Ilmselt on sul pumba töötades veetase skimmeris kõrgemal, kui selle õhuvooliku ülemine ots. Nüüd kui pumba seiskumisel õhu imemine katkeb, hakkabki sealt torust vesi välja tulema. Selle eest ma juba ka hoiatasin ühes eelnevas vastuses.

Teised võimalused on, et vesi immitseb läbi suure vahukoguja nõu tihendi või nende kahe püstise toru otstes olevate korkide tihendite kaudu. Aga mõlemal juhul peaks nendest kohtadest vesi immetsema siis ka pumba töötamise ajal.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!