meri.akvarist.ee

Rambi,
Kuulen, et võitled pruunide vetikatega.
Äkki on need ränivetikad? Eestis on vesi vähese räni (Si) sisaldusega, Tallinna kraanivees olen mõõtnud SiO2 sisalduseks 0.51 mg/l. Isiklikult minul pole neid olnud. Meil siin on aluspõhi karbonaatne, mitte graniit nagu Soomes. Loomulikult on Soome vee SiO2 stsaldus palju kõrgem, kui siin.
Räägin seda sellepärast, et Si probleemidest saab suhteliselt lihtsalt SILICARBONi abil lahti. Muidugi pead kindel olema, et need sul ränivetikad on.

Tervitades,

Sassa

Usun et ei ole küsimus liigse Si sisaldusega sest Helsingis on ka palju teisi kes kasutavad vett otse kraanist ilma probleemidetta, ja Helsingi vesi on Eurooppa puhtaim nii et selles suhtes peaks olema kõik korras. Vetikad läksid täiesti kontrolli alt ära ja korallid ei läinud enam õieti lahti ja osa hakkas otsi ära andma ,olin paar päeva töölt haiguslehel ja kasutasin need mõlemad päevad akvaariumi päästmiseks, sumppa jätsin vee ja akvaariumis vahetasin praktiliselt kõik uue,momendil akvaarium nagu muinasjutus, kõik hakkab algusest,ehk läheb nüüd paremini...,kui midagi poleks ette võtnud oleks varsti olnud akvaarium korallidest tühi.

Hyvää Rambi

Kurb on muidugi kuulda kui probleemid kipuvad võimust võtma......

Oled Sa täiesti kindel oma kraanivee madalas ränisisalduses? Meie kraanivesi (ilma osmoosita) oma 0.51 mg/l SiO2 annab akvaariumi käikulastes umbes 1 –2 nädalase ränivetika nõrga ilmumise. Olen ise kogenud.
Vee puhtusest: SiO2 sisaldus ei alanda tavamõistes vee puhtust – sageli SiO2, kui ebaolulist ei määratagi. Arvestama pead oma kohaliku kraaniveega, mis meil Tallinnas on segatud pinna- ja põhjavesi. Tallinnas on rajooniti vee keemiline koostis erinev, st. on erinevad segud, erinevatest puuraukudest.
Leian, et peaksid esmalt kindlaks tegema, mis pruunid vetikad need on, siis saad juba konkreetsemalt asjale läheneda.
PS. Suur veevahetus pole küll tark tegu, see annab kahjuks vaid ajutise efekti.
Juba üle 10% veevahetus võib olla ohtlik.
Isiklikult minul on pea aasta olnud samuti limased pruunvetikad, dinoflagelliidid, ehk nn. kuldvetikad. Need tekivad eriti madala NO3 puhul, kusjuures lämmastiku lisamine paneb nad eriti hästi vohama. Nii et mitte nokk kinni ja saba lahti, vaid lausa nokk ja saba olid mõlemad kinni. Asi on nüüd praktiliselt lõppenud, punased lubivetikad tõrjusid nad lihtsalt välja. Kui tunned huvi, kuidas mina nendega võitlesin, siis ütlen kohe – ei kuidagi. Riffiakvaristikaga tegelemisel on tähtsaim “Geduld”, nagu sakslased ütlevad, ehk maakeeli – külm närv ja soe pesu.

Tervitus,

Sassa

Hei, rambi ja Sassa, jätkaks õige seda vetikate juttu seal?

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!