meri.akvarist.ee

ma siis kurdan mure ära:

vähem kui nädalajagu tagasi tuli siis teine suurem põnts mereakva pidamise juures. esimene oli talvel, kui lahtiunustatud akna tõttu aurustus päris tubli hulk vett vähem kui 9 tunniga ära ja soolsus tõusis lakke. õnneks keegi ära surra tookord ei otsustanud.

mõned päevad tagasi hommikukohvi juues kuulsin päris mitut kolksu akvaariumist. asja uurima minnes sain ikka korraliku shoki. vesi oli ööga muutunud piimjasrohekaks, vahutas ja lõhnas pehmelt öeldes mitte just eriti meeldivalt. kolksude põhjustajateks olid minu klounid, kes üritasid lihtsalt akvaariumist välja hüpata. avanenud pildi järgi võis arvata, et midagi oli akvaariumis käärima läinud. ainuke asi, millega seda käärimist seal akvaariumis seletada oskan, oli tolleöine kõvematsorti äike. süüa said kalad nagu tavaliselt, veevahetust vahetult enne seda ei teinud (kallasin vaid aurustunud osa asemele vett juurde ja sedagi eelmise päeva hommikul), tõsi küll ränivetikat oli plaanis ära kraapida aga ei saa öelda, et seda väga palju oleks olnud.

kalad, kellest 1 oli täiesti kangeks tõmbunud ja vedeles akvaariumi põhas, said kiiruga välja püütud ja pistetud tünni, kus lahustan veevahetuse tarbeks soola ja hoian vahetusvett. õnneks oli sinna eelmisest veevahetusest jäänud ca 10 liitrit "valmis" vett. oli näha, et kaladel hakkas seal kohe parem. alberti saadetud pehmetel korallidel nii hästi ei läinud, kahjuks akvaariumiga startisin otsast peale, muud lahendust ei oleks asjale näinud. arvake, kes tol hommikul tööle hiljaks jäi...

P.S. kalad tunnevad ennast nüüd jälle hästi

_________________
palju elusaid asju

Kurb kuulda.

Kui kunagi soovi on, siis neid 2 sorti Xeniaid, mida pealinna onud eraldasid, saaksin sulle uuesti anda. Kipuvad teised aeg-ajalt üle käte minema...

Vägagi huvitav juhtum. Muidugi kahju, et nii läks, aga need on nende väikeste akvaariumide ohud. Kui midagi juhtub, siis on totaalne katastroof.

Kas sa vee teste tegid, ma mõtlen, siis kui vahutas? Oli sul akvaariumis mingeid makrovetikaid, mis otsustasid äkki paljunema hakata? Mul on Caulerpaga korduvalt selline asi juhtunud, aga esiteks ei hakanud vesi sellest vahutama, kuigi muutus just selliseks piimjalt roheliseks, ja teiseks, ei mõjunud see kellegi tervisele halvasti.

Mul endal oli kolm-neli nädalat tagasi huvitav juhtum. Just enne magamaminekut avastasin, et vesi on täiesti piimjas ja läbipaistmatu, nähtavus umbes 5 cm. Arvasin, et no nii, jälle Caulerpa plahvatas. Nii kui all oleva sumba lükandukse avasin, pidin pikali kukkuma - peaaegu terve alumine ruum oli paksu vahtu täis, mis oli skimmerist välja tunginud. Vaht ise oli nii kõva, et seisis püsti ja ukse avades mitte ei voolanud välja, vaid kukkus ümber nagu Pisa torn.

Caulerpa oli kõik alles ja polnud üldse seda moodi, et oleks plahvatanud. Lülitasin skimmeri välja, sest seda polnu võimalik ka väiksema peale reguleerida, ikka ajas üle. Akvaariumis endas aga vesi ei vahutanud sugugi. Tegin 50-liitrise veevahetus, aga see ei parandanud olukorda sugugi. Vee testid NH3/NH4, NO2, NO3, KH, pH olid kõik normaalsed.

Pärast kahetunnist müttamist sain skimmeri nii reguleeritud, et enam üle ei ajanud. Läksin magama, ja iga pooleteise tunni tagant käisin uuesti skimmerit tugevamaks reguleerimas.

Hommikul oli vesi ikka veel sogane, nähtavus oli paranenud umbes 30 cm peale. Skimmeri võis juba täisvõimsusel tööle panna.

Töölt koju tulles, oli vesi juba peaaegu selginenud. Tegin Ca testi ja selgus, et oli tublisti alla normi. Siis sai ka selgeks, et see lumetorm oligi vist välja settivast kaltsiumist põhjustatud. Miks see äkki välja hakkas sadestuma, ei tea siiani. Magneesium, mis peaks takistama kaltsiumi väljasadestumist, oli nii enne kui ka pärast normis.

Tulemusena keegi kannatada ei saanud, ka lumetormi ajal olid kalad väga rahulikud ja ei avaldanud mingeid stressi tunnuseid.

Sellised müstilised lood siis ka siinpool.

P.S. Neid pehmeid koralle ja ka muud on mul veel küllaga, kui ainult keegi järele tuleks.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Albert, kas sul miskit sellist ka üle on, mida möödunud korral mulle anda polnud ?

Ja võibolla on ka kellelsgi teisel miskit kraami pisikese tasu eest ?

Seniks kena kevadet,
Tiff

Nendest seentest on nüüd mõlemast eraldunud üks eksemplar, alumisel pildil olevatest pruun.

Peale nende on veel saada Caulastrea furcata igasuguses suuruses, seda küll raha eest. Tükeldasin oma suure ära, ja sain viis-kuus tükki. Ma teen neist õhtul pilti ja panen välja.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

veeteste ei tulnud tol hetkel pähe tehagi, vaatasin, kuidas kiiremini kalad ohutusse kohta saaks. pakun, et NO3 oli kindlasti üle normi, selle tase on mul kraanivees juba 5-10 mg/l
mis puutub makrovetikatesse, siis need ei saanud kuidagi paljunema hakata. isane kloun on nimelt igasuguste makrovetikate vihkaja ja lagundab need suurima heameelega pisikesteks tükkideks ja lehvib siis mingi tuustakas hambus mööda akvaariumit ringi. sinu saadetis albert, pidas vastu poolteist nädalat

_________________
palju elusaid asju

Üht-teist võin minagi pakkuda. Xeniat nii palju kui mahub, Stylopora Pistillata, Actinodicscus, Halimeda. Sarcophytoni poja leiab ka, kui huvi on.

Maria, äkki olid sul mõned teod akvaariumis? See pidi ikka mingi elusorganism olema, mis äkki lagunema hakkas. Ei tahaks nagu uskuda, et see äikesest juhtus, kuigi piim pidavat müristamisega hapuks minema.

Klounid on jah suured korraarmastajad, ma ei saa ka anemooni lähedale midagi panna, kohe on suur kloun platsis ja tassib eemale. Kui jõud peale ei hakka, siis vähemalt lükkab ümber.

Kas vetikas oli selleks ajaks juba täielikult ära hekseldatud? Caulerpa on sisuliselt üherakuline taim ja kui talt mõni osa ära tõmmata, siis võib kogu sisu välja voolata. Seepärast soovitatakse näiteks kärpimisel lõikekohta paar sekundit pigistada, mis sulgeb kanalid ja ei lase mahlal välja joosta.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

ei albert, tigusid pole mul kunagi olnud. ainukesed ringiliikuvad elusorganismid akvas on 2 klouni ja paar harjasussi, viimased elasid ka selle jama üle.

vetikas oli selleks ajaks ära hekseldatud ja tükid akvaariumist välja korjatud.

piima ja vee seos tuli mullegi pähe ja tegelikult kaldun arvama, et asi oligi ikkagi bakterkoosluse tasakaalust välja minekus. kuna klounid hingeldasid väga tugevalt, siis arvan, et aeroobseid baktereid sai korraga väga palju ja hapnik tarbiti veest lihtsalt ära. see seletaks ka vee häguseks muutumist, mis oleks sellisel juhul tingitud CO2 suurest sisaldusest. praegu kahetsen isegi, et veeteste ei teinud. ph oleks ilmselt näidanud, kas asi oli selles...

_________________
palju elusaid asju

Hapnikuvaegus on väga tõenäoline, aga see on tagajärg, mitte põhjus. Kuna siin on paljudel plaanis väikesemahuliste akvadega alustada, oleks sinu juhtub heaks õppetunniks, mis võib juhtuda. Seepärast olekski hea, kui suudaksime tõele võimalikult lähedale jõuda.

Ausalt öeldes imestan, et see protsess, mis seal ka iganes oli, nii kiiresti progresseerus. Ja siis veel see lõhn! See tõi just meelde teod, kes lagunedes hingematvalt lehkavad. Kas see lõhn tuli tuttav ette? Ma mõtlen, et kas magevee puhul on ka selliseid asju ette tulnud?

Võibolla peaksid mingi väiksema skimmeri peale mõtlema, lisaks sodi eemaldamisele varustab ka vett hapnikuga. Igatahes kahju ei tee see kindlasti.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Maria õnnetusest on kurb kuulda.

Püüame rahulikult olukorda analüüsida, et järgnevatel kordadel vähe paremini läheks.
Marial on 80l nn. paksu liivapõhjaga, suhteliselt nõrga tehnikaga akvaarium. Praktiliselt kogu puhastustöö pidid teostama põhjaliivas elavad, põhiliselt anaeroobsed bakterid. Need baktereid on väha mitmeid liike ja nad elavad iseseisvat elu. Kasvavad, surevad, kasutavad “hingamiseks” nitraatides sisalduvat lämmastikku ja kasutavad kasvades fosfori- ja lämmastikuühendeid pea õiges proportsioonis. Kõik toimib, kuni asi on tasakaalus. Peaks aga midagi nihu minema, näit. ei suuda enam väljast tuleva ja liivakihis koguneva toitainete hulgaga toime tulla, toimuvad edasised protsessid samuti täiesti iseseisvalt, st. meie soovidest olenemata. Tuluks silmas pidada, et elavas bakterimassis talletatud toitained on seotud vaid niikaua, kui bakterid elavad. Surres ja lagunedes saavad nad toiduks teistele bakteritele, vabastades samal ajal korraga suure hulga vees lahustunud toitaineid (N ja P ühendeid). See on rikkalik toidulaud järgmistele bakteiliikidele...
Ühesõnaga ülekoormatud paks liivapõhi on samasugune potansiaalne bakteripomm kui näit. hooldamata välisfilter.
Mida peaks Maria muutma, et selline asi ei korduks. On kaks võimalust.

1.Skimmer parandaks asja põhimõtteliselt. Liivakiht võiks olla pigem mõõdukas, paksus sõltub liiva jämedusest.
2.Vähendada akv. asukate toitmist, mis omakorda võib tähendada, et 2 klouni on liiga palju. Täpsemalt nad tahavad liiga palju süüa. Mina paneks sinna elama midagi väiksemat, mis ei pruugi olla vähem huvitav.

Albertil, olen kindel, oli umbes taoline bakteriaalne plahvatus. Mingi Ca äkiline väljasadenemine pole juba teoreetiliselt võimalik.
Põhimõtteline erinevus oli Alberti korralikus tehnikas. Skimmer lõi pidevalt vette värsket hapnikku ja eemaldas samal ajal tasapisi veel elavat ja surevat bakterimassi.
Tuleb meeles pidada, et elavad bakterid pole üldiselt mürgised ja hoopis seovad vees lahustunud toitaineid.

See on minu nägemus. Kui on selgitavaid küsimusi, olge lahked.

Tervitades

eks neid akvaariumeid ole elu jooksul ikka nuusutatud. lõhn sarnanes ehk kõige rohkem mageveeakvaariumi omale, milles on üleliigne toit roiskuma läinud ja temperatuur kõvasti üle normaalse.



liivakihi paksus on hetkel 1,5 - 3cm, kuna muist liiva sai tiffile ära antud. tehnika kohapealt olen nõus, et võiks olla korralikum. siia juurde veel infoks, et pumbal on aeratsioon taga, st. hapnikku ei tohiks liiga vähe olla



Üldiselt olen püüdnud jälgida sama, mida mageveeakvaariumi puhul peetakse rusikareegliks - toit peab olema lühikese aja jooksul täielikult ära söödud.
Merega sai tegelema hakatud nende samade kahe klouni pärast, et pakkuda neile natuke inimväärsemaid (kui nii öelda võib) elutingimusi. Kahjuks ei olnud mul siis ja ei ole ka praegu materiaalseid resursse ja piisavalt põrandapinda , et suuremat akvaariumit soetada. See, mis on olemas, selle eest püüan hoolitseda nii hästi kui oskan.
Saan aru, et erinevate inimeste soovid/küsimused/tahtmine pidada väikesemahulist mereakvaariumit, võivad pika peale "suuremad tegijad" ära tüütada - lihtne on öelda, et ära tee nii väikest akvaariumit. Aga kui see akvaarium on juba olemas?

Maria (on teadlik väikeste akvaariumitega kaasnevatest võimalikest probleemidest)

_________________
palju elusaid asju

Tundub, et tuleb moodustada VMS (Väikeste Meremeeste Selts) ja hakata võitlema õiguste eest ning tegema selgitustööd, et kui ollakse väikese kasti omanik, siis ei tähenda see a priori, et sellest asjast midagi ei teata või ohtudega kursis ei olda
Samas on kindlasti eelnevad isikilikud kogemused ja läbielamised väga kasulikud kuulata ja kõrva taha panna.
Eriti, mis on seotud kohalike olude ja võimalustega.

Kuulan ja jälgin huviga edasi

Kui (töötav) akvaarium on juba olemas, siis on kaks võimalust - kas hoolitseda selle eest edasi või loobuda. Ma arvan, et nii mõnelgi teisel oleks pärast sellist juhtumit isu korraga otsa saanud. Samuti arvan, et kõik nn. "suuremad tegijad", kes iganes sellesse kategooriasse ka kuuluvad , soovivad südamest sulle edu uuesti alustamisel.

Järele mõeldes tuleb tunnistada, et olen ka ise mõnikord väljendanud tõrjuvat suhtumist soovidesse alustada väikese akvaariumiga. Seda sellepärast, et ega keegi tavaliselt ei võta hoiatusi sellega kaasnevatest ohtudest tõsiselt.

Tavaelust on inimestes kujunenud arusaam, et asjadega tuleb alati alustada ettevaatlikult ja väikselt ning kogemuste omandamise järel võib juba suuremalt ette võtta. Nagu Tiff ühes teises teemas ütles, et ainult geeniused õpivad teiste vigadest. Muidugi on isiklikud kogemused väga hinnalised, aga ainult siis, kui nendest on tehtud õiged järeldused. Sellepärast me siin koos püüamegi leida võimalikke põhjusi, et sellest nii sinule kui ka kõigile teistele tulevikus ka kasu oleks.

Kui selline temaatika kedagi peaks ära tüütama, siis võib igaüks selliseid talle ebahuvitavaid teemasid ju lihtsalt ignoreerida.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!

Jah muidugi, välja sadestub ju CaCO3

Olen selle juhuse ka kord üle elanud. Nimelt otsustasin hävitada ülevoolukastis elutsevaid Aiptasiaid. Panin tagasivoolu pumba seisma, sifoonisin ülevoolu tühjaks ja kallasin sinna ämbritäie lubjavett. Õnnetuseks aga ei olnud ülevoolutoru ühendus põhjas oleva läbiviiguga päris tihe ja sealt hakkas lubjavesi sumpa immitsema. Kui seda märkasin oli oma paar liitrit lubjavett juba vette jõudnud. pH tõusis 8.9-ni ja vesi oli üleni piimjas. Õnneks normaliseerus olukord õige ruttu ja keegi kannatada ka ei saanud.

Tookordne vee hägusus oli aga jah täiesti teistsugune, kui see, millest ma eespool kirjutasin. Kui nüüd hästi meelde tuletada, siis mul ujusid ringi mingid niitjad limased moodustised. Esimene mõte oli, et anemooniga on midagi juhtunud, kuna teda polnud kusagil näha. Eelnevalt oli ta õhtul olnud omapärase kujuga, just nagu hakkaks kaheks poolduma. Ei taskulambist ega ka muudest valgusallikatest polnud abi, sest vee läbipaistvus oli praktiliselt null. Alles järgmisel päeval nägin, et anemoon on kivide taha varjunud nagu ta tihti ka tavaliselt teeb.

Võibolla Sassa oskab öelda, mis teeb skimmeri vahu nii kõvaks, et see sõna otseses mõttes püsti seisab, nagu mõnes õllereklaamis näha. Vaht ei kavatsenudki kogumisnõusse langeda, et seda eemaldada, haarasin vahu sülle ja viskasin suurde plastkasti. Huvitaval kombel akvaariumis endas vahtu üldse polnud, ka polnud mingit erilist lõhna tunda.

_________________
... and I think to myself, what a wonderful world!