Niisiis mehaaniline filtreerimine,biopallid ja aktiivsüsi - kas ja milleks?
Mehaaniline filtreerimine pole vajalik. Mereakvaariumis on eesmärgiks puhas vesi, st. minimaalselt vees lahustunud orgaanilisi aineid. See aga ei tähenda sugugi, et vesi peaks toitainete poolest vaene olema. Toit hõljub vees bakterite, planktoni ja muude tahkete osakeste kujul. Mõnikord kasutatakse korallide jt. selgrootute toitmiseks lihtsalt põhjaliiva kerget liigutamist, mis tõstab üles pilve "sodi".
Mehaanilise filtri shvammid, biopallid ja muud poorsed tehismaterjalid, eriti kui nad puutuvad kokku hapnikurikka veega, on küll efektiivsed bioloogilised filtrid, aga aja jooksul tekitavad nitraatide kuhjumise vees. Probleem on selles, et need konkureerivad elava kiviga nitrifitseerimises. Elavas kivis toimuvad nii nitrifitseerimine kui ka denitrifitseerimine, mille käigus nitraat töödeldakse anaeroobsete bakterite poolt gaasiliseks lämmastikuks, mis haihtub õhku. Samas on kivid kehvad "võõra" nitraadi ümbertöötlejad ja nii jäävadki teiste poolt tekitatud nitraadid enamasti vette.
Kanisterfiltrit võib kasutada aktiivsöe ja/või mingi teise absorbendi jaoks, näit. vajadusel fosfaatide eemaldamiseks. Söe kasutamises on mitmeid seisukohti, võib kasutada nii lühiajaliselt probleemide puhul kui ka pidevalt seda umbes kuu aja järel vahetades. Vee läbivool söefiltrist peaks soovitavalt olema selline, et terve akvaariumi vesi käib sealt 24 tunniga läbi. Näit., kui akvaariumis on 240 liitrit vett (mitte segi ajada akvaariumi bruttomahuga), siis optimaalne läbivool oleks 10 liitrit tunnis. _________________ ... and I think to myself, what a wonderful world!
|